Süvaveekala on peast soe
Nüüd on teadlased siiski leidnud, et üks maailma meredes üsna levinud süvaveekala ladinakeelse nimega Lampris guttatus on siin üks suur erand. Kala on ka ise tähelepanuväärselt suurt kasvu. Võib kasvada umbes kahe meetri pikkuseks, aga nüüd tuleb tema kiituseks veel lisada, et tal on ka soe süda ja isegi soe aju. Ameerika Ühendriikide ookeani- ja atmosfääriameti teadlane Nicholas Wagner ja ta kolleegid on avastanud, et kui see kala vees ringi ujub, siis suudab ta rinnauimede liikumisel tekkivat soojust erilise veresoonevõrgustiku kaudu mujale kehasse edasi kanda. Rinnauime lihastes soojenenud venoosne veri soojendab lõpustes hapnikuga rikastunud arteriaalset verd, mis omakorda soojendabki kala südant ja aju. Sooja südame ja ajuga suudab Lampris guttatus sügaval külmas merevees paremini erksana püsida. Wagner ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistööst ajakirjas Science.
