Hiidasteroidid ajasid ürgse Maa ookeanid keema
Stanfordi ülikooli geoloog Don Lowe märkas kolleegidega Lõuna-Aafrikas Barbetoni rohekivimite vööndit uurides kaheksat selget eristatavat kihistikku, mis moodustusid töörühma arvutuste kohaselt 3,5-3,2 miljardit aastat tagasi. Kahte kihistikku iseloomustasid tillukesed kerajad räniterad. Lowe'i hinnangul oleks need saanud tekkida asteroidi kokkupõrke tagajärjel atmosfääri paiskunud, seal tahkunud ja lõpuks tagasi Maale sadanud sulakivimitest. Kuna kihistust leiab ka süvamerele iseloomulikke settekivimeid, pidi geoloogi hinnangul ränirikaste kihtide tekkimiseks langema maailmamere tase ajutiselt kuni sada meetrit. Nõnda pidi ka kokkupõrgetel vabanenud energia olema määratu ja asteoridide enda läbimõõt 50-100 kilomeetrit. Geoloogi arvutuste kohaselt tõusis atmosfääri temperatuur kokkupõrgete tagajärjel mitmeks nädalaks üle 500 °C kraadi. Ajakirjas Geology ilmunud artikli kommentaaris leiab planeediteadlane Kevin Zahnle NASA Amesi uurimiskeskusest, et asteroidilöögid vormisid tõenäoliselt ka evolutsiooni. Arvatakse, et nüüdisaegsete eluvormide kauge esivanem oli termofiil, mis suutis elus püsida ja paljuneda ka suhteliselt kõrgete temperatuuride juures. Ent sarnaselt teistele Vana-Kreeka jumaluse Hadese nimest tuletatud hadaikumit käsitlevatele töödele on Lowe'i töörühma järeldusi otseselt suhteliselt raske kontrollida. Erosioon ja laamade liikumine on tänaseks hävitanud enamiku toona tekkinud kraatritest ning kivimikihtidest. Eelnevalt on Maa esimesele geoloogilisele epohhile üritatud valgust heita Kuu kraatrite uurimisega.
