Eurooplastel on vaid käputäis esiisasid
Mehi naistest eristav Y-kromosoom pärandub edasi vaid isaliini pidi. Seeläbi ei toimu ka pärilikkusaine rekombineerumist. DNA saab muutuda vaid mutatsioonide tõttu. Tänu sellele saavad teadlased pärilikkusaines leiduvate mutatsioonide põhjal koostada ajas tagasi minevaid sugupuid. Kuna iga mees võib saada mitmeid poegi või mitte ühtegi, kaovad mõned Y-kromosoomid koos nendele iseloomulike mutatsioonidega sootuks, mil teisi mutatsioone leiab populatsioonis üha sagedamini. Leicesteri ülikooli teadlaste juhitud töörühm üritas Y-kromosoomide üksikasjaliku uurimise alusel heita valgust tänapäeval Euroopas elavate meeste päritolule. Põlvnemisliinid aitavad aimu saada, millal ja kelle poolt Euroopa tuhandete aastate poolt asustati. Kokku analüüsiti senisest täpsema analüüsimeetodi abil 17 Euroopa ja Lähis-Ida piirkonnas elava 334 mehe sugukromosoomi. Töörühm leidis, et kolme 3500-7500 aasta elanud meest saab pidada 64 protsendi analüüsi kaasatud meeste esiisaks. Eelnevalt on uuritud eurooplaste põlvnemist ka mitokondriaalse DNA abil, mida pärandatakse edasi ainult emaliinis. Konkreetsetele emasliinidele iseloomuliku mitokondriaalse DNA levikus samal ajaperioodil taolist plahvatuslikku kasvu nähtud pole. Järelikult pidid kolme Y-kromosoomi levikut mõjutanud tegurid puudutasid vaid mehi. Töö autorid lisavad, et kuna Y-kromosoomis leidub suhteliselt vähe geene, mängis selles tõenäoliselt rolli juhus ja kultuurilised muutused. Samuti näitasid uurimistulemused, et 2100-4200 tagasi hakkasid põlvnemisliinid kiiresti harunema. Tõdemus võib autorite hinnngul vihjata, et üha rohkematel meestel avanes võimalus oma pere luua ja uueks normiks said monogaamsed suhted. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
