Keskkond ja geneetika mängivad inimeste arengus võrdset rolli
Queenslandi ülikooli neurogeneetik Beben Benyamin võttis kolleegidega aluseks 2748 uurimust, mis käsitlesid kokku 14,5 miljonit paari kaksikuid. Kokku käsitleti töödes enam kui 17 800 haigusriski, anatoomilist tunnust ja muud inimest iseloomustavat omadust. Benyamin leidis pärast aastaid kestnud analüüsi, et kokkuvõtlikult saab inimeste vahelistest varieeruvusest selgitada 49 protsenti geneetika ja 51 protsenti keskkonnast lähtuvate teguritega Haigusriskide osas võis näha siiski olulist erinevust. Näiteks bipolaarse häire avaldumise riskis võis kanda pärilikkusaine ja keskkonna arvele koguriskist vastavalt 68 ja 32 protsenti. Seevastu söömishäirete kujunemises ja kehakaalu säilitamisel näis olevat keskkonnal olevat kaks korda suurem roll. Laiemas plaanis sõltus inimeste anatoomia ja vaimne seisund siiski rohkem geenidest kui keskkonnast. Sotsiaalsemate väärtuste ja hoiakute kohta võis öelda aga vastupidist. Ent samas pidid teadlased nentima, mitte ühegi uuritud näitaja puhul ei saanud pärilikkuse mõju täielikult kõrvale heita. Koondanalüüs näitas lisaks, et pea 70 protsendi uuringutes käsitletud haigusriskide ja inimesi iseloomustavatest tunnuste puhul mängis rolli mitmete geneetiliste tegurite koosmõju, mitte erinevused üksikutes geenides. Tõdemus rõhutab taas, et erinevate geneetilisest koodist lähtuvate haigusriskide tuvastamine ei pruugi olla kuigi sirgjooneline. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Genetics.
