Tulevikus võivad seljavaluga inimesed esmast abi saada füsioterapeutidelt
Praegu on Eestis nii, et perearst suunab näiteks seljavalu käes kannatava inimese taastusarsti juurde. Alles taastusarst saab inimese füsioterapeudi juurde saata. See kõik võtab aga aega. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna füsioteraapia õppeassistent Mati Arend selgitas ERRi raadiouudistele, et tulevikus võiks protsess kiirem olla ning perearst võiks seljavaluga patsiendi suunata taastusraviarsti asemel füsioterapeudi juurde, sest 95 protsenti seljavaludest on sellised, kus saab aidata füsioterapeut. Kui tegu on tõsisema hädaga, saaks füsioterapeut patsiendi edasi eriarstile suunata. Selleks, et füsioterapeudid oleksid taoliseks vastutuseks valmis ja oskaksid inimesi vajadusel ka arstile suunata, on vaja standardiseerida neid oskusi, millest ülikoolis puudu jääb. Mati Arendi sõnul tuleks natuke spetsiifilisemalt ette valmistada patsiendi hindamist, millele tavapärases ülikoolihariduses sageli nii palju tähelepanu ei jõuta pöörata. Ortopeedilise manuaalteraapia professori Kathy Berglundi sõnul töötab selline otse füsioterapeudi poole pöördumine mujal maailmas väga hästi. Eesti füsioterapeute on Kathy Berglund koolitamas käinud juba kolm aastat. „Täiendkoolitustel on käinud üks grupp. Ilmselt on neil jäänud veel üks koolitus ja siis peavad nad läbima kliinilise praktika, kus keegi minusugune jälgib kliinikus nende tööd patsientidega ja töötab koos nendega, et olla kindel, et nad oskavad kursusel saadud teadmisi rakendada,“ rääkis Berglund. Kui mujal maailmas on füsioteraapia arenenud ligi 60 aastat, siis Eestis alustati selle õpetamist alles 20 aastat tagasi. Kathy Berglund selgitas, et põhiline erinevus hariduses seisneb nendes taustateadmistes, mis puudutavad eristusdiagnoosi ja arstlikku läbivaatust. „Ja asi on ka paremates manuaalteraapia oskustes ja spetsialiseerumises. Ameerika Ühendriikides saavad inimesed spetsialiseeruda neuroloogiale, pediaatriale, ortopeediale.“
