Kosmosehiirtel on õhuke nahk
Nii näitavad hiirkatsed ja kui juba hiir, siis küllap näitaksid ka inimkatsed. Viimaseid keegi otseselt teinud pole, aga teada on, et astronaudid kaebavad tihtilugu pärast pikemat kosmoselendu nahaärrituse üle ja nende nahakriimustused paranevad tavalisest aeglasemalt. Hiirkatseid tegid Betty Nusgens Belgiast Liege'i ülikoolist ja ta kolleegid kolme hiire peal, kes veetsid kolm kuud rahvusvahelise kosmosejaama pardal. Hiirte jaoks on kolm kuud suhtelises mõtte sama pikk aeg, kui inimese jaoks seitse aastat. Nusgens ja kolleegid analüüsisid.hiirte maale naasmise järel nende nahaproove ja võrdlesid neid kogu aeg Maal püsinud võrdlushiirtelt võetud nahaproovidega. Tuli välja, et kosmosehiirte naha väliskiht oli maahiirte omast õhem. Muutusi täheldati ka kosmosehiirte karvanääpsudes ja nahaaluses õhukeses lihaskihis. Nende viimaste muutuste puhul ei saa nende katsete põhjal inimestega nii julgelt paralleele tõmmata, sest inimese karvakasvu iseärasused on hiirtega võrreldes veidi isesugused ja otse naha all asuvat lihaskihti inimestel polegi. Üldse on ainult kolme hiire põhjal natuke riskantne katsetulemust üldistada, sest valim on väga väike. Nusgens tunnistab isegi, et vaid kolme hiire põhjal tehtud teadustööga poleks ta ajakirja npj Microgravity puhtalt Maal tehtud katsetega kuidagi pääsenudki, kuid et kosmosesse satub hiiri harva, siis läks töö läbi. Tulemustest võib siiski järeldada, et näiteks lend Marsile võib olla inimeste jaoks seniarvatust veel keerukam.
