Mardikaid ja muid olendeid on seniarvatust vähem
Austraalias asuva Griffithi ülikooli teadlase Nigel Storki juhitud uurimisrühm andis uudsel meetodil uue hinnangu küll ainult mardikaliste arvukusele, aga selle põhjal julgevad nad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes teha siiski kaugeleulatuvamaid järeldusi, sest mardikaliike on lihtsalt sedavõrd palju, et nende arvukushinnangust sõltub üsnagi tuntavalt kogu eluslooduse liikide arvukuse hinnang. Kõigist senikirjeldatud elusolendiliikidest moodustavad mardikad tervelt veerandi. Need kumera kehaga putukad, kelle hulka kuuluvad näiteks maipõrnikas ja lepatriinu. Stork ja ta kolleegid analüüsisid Londoni loodusmuuseumis hoitava hiigelsuure putukakogu kogumisandmeid ja täheldasid, et Briti saarte mardikaliikidest on ajalooliselt varem avastatud ja kirjeldatud suhteliselt suuri mardikaid. Mida aeg edasi, seda väiksemaks on jäänud edaspidi lisandunud mardikad. See on ka loogiline, sest suuremad mardikad jäävad loodushuvilistele paremini silma. Briti putukad on maailma mastaabis suhteliselt hästi läbi uuritud ja tundmatuid mardikaliike arvatakse seega seal olevat suhteliselt vähe. Kui nüüd briti kogemust arvesse võtta ja vaadata, kui suuri või väikesi mardikaid on seni maailmast avastatud, võimegi, kui eeldame, et mardikate suurusjaotus on kogu maailmas enam-vähem ühesugune, ennustada, kui palju veel avastamata mardikaliike maailmas on. Stork ja kolleegid väidavad nüüd, et maailmas on mardikaliike umbes 1,5 miljonit, ent lülijalgseid üldse on nende hinnangul umbe seitse miljonit. Need arvud on seniste hinnanguvahemike madalamapoolses otsas. Et ka muud liigiarvu hindamise meetodid on viimasel ajal hakanud andma suhteliselt väiksemaarvulisi tulemusi, siis võib arvata, et üldjoontes on neil uuematel hinnangutel – kaasaarvatud Storki hinnangul – tõsi taga.
