Šimpansid küpsetavad võimaluse korral toitu
Inimeste vaimsest võimekusest ja planeerimisvõimest annab näitlikult aimu see, mida nad toiduga teevad. Valdav enamik loomi asub nälga tundes kütitud või leitud toitu koheselt kugistama. Inimesed seevastu talletavad seda aga mustemateks päevadeks ja üritavad anda sellele näiteks selle küpsetamisega täiendavat lisaväärtust, suutes ennustada, et töödeldud toit annab rohkem energiat ja maitseb paremini. Harvardi ja Yale'i ülikooli teadlased eesotsas Felix Warnekeni ja Alexandra Rosatiga järeldavad värske katse põhjal, et sarnast arutluskäiku võib näha ilmselt ka šimpansite ajus. Kuna loomad pole õppinud veel tuld kasutama ja teadlased ei tahtnud riskida neile päris köögiseadmete andmisega, kasutasid nad katses topeltpõhjaga „võluahju“, kuhu said šimpansid panna tooreid maguskartuleid. Pärast selle raputamist võtsid teadlased ahjust sinna eelnevalt peidetud identse küpsekartuli. Šimpansite jaoks võis see tunduda toidu valmistamise loomuliku osana Eelnevad katsed on näidanud, et šimpansid eelistavad küpsetatud toidu toortoidule. Samas polnud kindel, kas šimpansid on hilisema hüve nimel valmis neile antud toidu ära söömisega ootama. Mitmed teised primaadid pole valmis kord enda haardesse toitu isegi ajutiselt teadlastele loovutama. Kongo Demokraatlikus Vabariigis asuvas šimpansite varjupaigas tehtud katsed näitasid aga, et 90 protsenti loomadest oli valmis toitu võluahjus küpsetama. Kolm ahvi viiest kasutas ahju isegi juhul, kui nad pidid kandma selleks toitu ligi viie meetri kaugusele. Viimaks otsustas umbes pool šimpansitest jätta neile antud maguskartulid söömata, kui nad teadsid, et nad saavad neid hiljem küpsetada. Tulemused viitavad autorite sõnul, et šimpansitel pole mitte ainult toidu töötlemiseks kannatust, vaid nad suudavad mõista ka selleks tarviliku põhjusliku seose olemust. Viimane vihjab Warnekeni ja Rosati sõnul, et toidu valmistamiseks tarvilik vaimne võimekus oli ürginimestel juba sadade tuhandete aastate eest. Vanim seni leitud tulease pärineb 400 000 aasta tagusest ajast. Mõned teadlased seostavad küpsetatud toidu söömist ürginimese ajumahu hüppelise suurenemisega. Kuigi inimeste perekondade kuuluvate liikide ajumaht hakkas järjepanu kasvama juba 1,5 miljoni aasta eest, hakkas tempo oluliselt kiirenema umbes 500 000 tuhat aastat tagasi. Mitmete paleontoloogide hinnangul on aga Warnekeni ja Rosati töö väärtus kaheldav. „Arvestades, et inimesed hakkasid toitu kuumtöötlema 300-400 tuhande aasta eest ehk inimeste ja šimpansite lahknemisajast oma seitse miljonit aastat hiljem, pole selles, kas varem elanud ürginimestele meeldis küpsetatud toit või mitte, mingit vahet,“ märkis Londoni ülikooli kolledži paleontoloog Fred Spoor. Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.
