Iga neljanda Twitteri säutsu usaldusväärsus on küsitav
Sotsiaalmeedia on muutunud paljude infosõltlaste jaoks kütkestavaks teabeallikaks. Teated kodumaalt ja kaugemalt jõuavad keskkonda sageli kiiremini, kui potentsiaalselt kallutatud vaadetega ajakirjanikud neid vahendada jõuavad. Ent filtri puudumine raskendab ka tõeste uudiste vääratest eristamist. Näiteks pärast Ebola viiruse USA-sse jõudmist kirjutas satiirile keskenduv veebileht Huzlers, et kaks Libeerias surnuks kuulutatud Ebola patsienti on ellu ärganud ja rünnanud Maailma Terviseorganisatsiooni töötajaid. Artikkel vallandas sotsiaalmeedias paanika, millest annavad tunnistust miljonid teemakohased säutsud. Tanushree Mitra ja Eric Gilbert Georgia tehnoloogiainstituudist otsustasid Twitteri näitel hinnata, kui palju ebausaldusväärset uudislikku teavet sotsiaalmeedias leidub. Paar analüüsis töö tarbeks umbes ühte protsenti 2014. aasta lõpus ja 2015. alguses 96 päeva vältel Twitteris postitatud lühisõnumitest. Õppiv algoritm eemaldas valimist rämpsposti ja reklaamteated ning jagas need seejärel nende sisu põhjal erinevatesse kategooriatesse. Kokku tuvastas algoritm ligikaudu 60 miljonit säutsu sisu analüüsides 1094 uudissündmust Säutse paluti seejärel analüüsida end ühisloome-veebilehel Mechanical Turk üles andnud vabatahtlikel. Rahvateadlased pidid hindama nende täpsust ja tõepärasust. Igat uudissündmusega seotud säutsude usaldusväärsust kontrollis vähemalt 30 erinevat vabatahtlikku. Mitra ja Gilbert leidis tulemusi analüüsides, et 95 protsendi sündmuste puhul olid pooled rahvateadlased teabe tõepärasuse osas ühel nõul, misläbi on hinnangud küllaltki usaldusväärsed. Kokkuvõtlikult võib pidada tulemuste kohaselt ebausaldusväärseks 24 protsenti Twitteris liikuvast teabest. Tulemusi esitleti Oxfordis toimunud Veebi ja Sotsiaalmeedia konverentsil.
