Pluuto kuud kulgevad kummalisi radu
Douglas Hamilton Ameerika Ühendriikide Marylandi ülikoolist ja ta kolleegid uurisid eriti just seda, kuidas Pluuto kaaslased selle ümber tiirlevad. Need teevad seda üsna huvitaval kombel. Pluuto ja ta kõige suurem kuu Charon moodustavad omavahel justkui kaksikplaneedi, mille ümber tiirlevad neli väiksemat kuud – Styx, Nix, Kerberos ja Hydra. Asjaolu, et need tiirlevad kaksikplaneedi, mitte üksikplaneedi ümber, toob nende orbitaalliikumisse kummalisi ja raskesti ennustatavaid vimkasid. Seda enam, et need kuud pole ka ise päris täpselt ümara kujuga, vaid pisut pilklikud. Ent kui need väikesed vimkad välja jätta, siis üldjoontes jälle, n-ö suures pildis, on nende kuude liikumine väga korrapärane. Kolme kuu – Styxi, Nixi ja Hydra – vahel on tekkinud lausa resonants. Lõputult korduv liikumismuster, mistõttu pole ohtu, et need omavahel kokku põrkaksid ja just see on üks põhjus, miks Pluutol saab üldse nii palju kaaslaseid olla. Huvitav on ka see, et need kolm resonantsis olevat kuud nagu enamjaolt ka suurim kuu Charon, on heledad kui valge liiv. Samas kui Kerberos on süsimust. Miks need kuud just sellised välja näevad ja kuidas need veel täpsemalt oma orbiitidel liiguvad, sellesse toob loodetavasti selgust NASA kosmosesondi New Horizons möödalend Pluutost juba eeloleval suvel.
