Eesti kooliõpilased suitsetavad ja purjutavad järjest vähem, üha rohkem muret tekitab kanep
Tervise arengu instituut (TAI) esitles täna andmeid Eesti kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise trendide kohta. Andmeid esitlenud TAI tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Pertel tõi välja, et võrreldes varasemate selle uuringu raames kogutud andmetega on näha mitmeid positiivseid suundi. Tiia Pertel tõi välja, et mittesuitsetajaid on Eesti koolilaste hulgas järjest rohkem, eriti hea on seda täheldada poiste hulgas. Igapäevasuitsetajate osakaal Eesti kooliõpilaste hulgas on vähenenud.  Kuigi on näha positiivseid trende alkoholi tarbimise vähenemise osas, siis halb on see, et alkoholi proovitakse üha nooremas eas. Samas on hea see, et korduvat purjutamist vähem ning esimest kordajuuakse end purju järjest hilisemas eas. Paraku ei ole näha positiivseid muutusi kanepitarvitamises.  Kanepit on proovinud iga 10. Eesti kooliõpilane.  Kanepitarvitamises ei ole näha vähenemistrendi ning jätkuvalt suureneb seda uimastit proovinute hulk. Tiia Pertel märkis oma ettekandes, et oma osa kooliõpilaste kanepitarvitamisel on ühiskonnas käivitunud diskussioonid, mis seda narkootikumi liberaliseerivad. TAI uuringu andmete põhjal selgub aga asjaolu, et kanepitarvitajatel esineb oluliselt rohkem tervisehädasid, nende hulgas on ka rohkem tubaka ja alkoholi tarvitajaid ning kanep on seotud madalama hinnanguga peresuhetele.  Peresuhetel on laste tervisenäitajate juures väga oluline mõju. Eriti selgelt tuleb see esile näiteks uimastit tarvitanud noorte hulgas, sest just nemad hindavad oluliselt madalamalt peresuhteid. Kuigi valdav osa õpilastest peab oma tervist heaks, siis tervist halvaks pidamine näib olevat seoses igapäevakeskkonnaga, näiteks suhetes kodu ja kooliga ning sotsiaalmajandusliku taustaga. Tiia Pertel tõi esile, et selles grupis, mis hindavad peresuhteid halvaks on kolm korda rohkem enda tervist halvaks pidavate õpilaste hulk. Samuti on kehvad peresuhted seotud uimastitarbimisega – kõik noored, kes uimasteid tarvitavad, peavad oma tervist halvemaks, sama seos on depressiivsete lastega. Depressiivsuse näitaja osas on Eesti 44 riigi võrdluses keskmik. Lastelt ei küsita otse, kas neil on esinenud depressiivseid episoode – küsitakse, kas kahe nädala vältel on esinenud kordi, kus ühel või mitmel päeval on nad tundnud end sedavõrd halvasti, et on pidanud loobuma muudest tegevustest. Selle vastuse andmete kohaselt on 30% kooliõpilastest esinenud depressiivseid episoode. Rohkem esineb seda tüdrukute hulgas ning esineb seda enam, mida vanemaks laps saab. Depressiivseid episoode esineb nendel lastel rohkem, kes pole rahul koolielu ja -keskkonnaga ja koduse eluga. Kuigi 2010. aastal oli see näitaja mõnevõrra väiksem, on see viimastel aastatel enam-vähem samal tasemel  Kodune ja koolikeskkond on tegur, mis paneb lapsi kõige enam end kehvasti tundma.  Mitmes varasemas uuringus on osutatud Eesti koolilaste ülekaalulisuse probleemi kasvule. Selleski uuringus on näha, et Eesti laste hulgas on ülekaalulisus tõusutrendis. Positiivne on aga see, et TAI andmed viitavad nagu oleks ülekaalulisus tõusutrend pidurdumas. Kuivõrd ülekaalulisus on seotud nii toitumise kui liikumisega, siis hea uudis on see, et Eesti koolilapsed tarbivad varasemate aastatega võrreldes kolmandiku jagu vähem magustatud jooke ning energiajooke. Samuti on märgata, et puuvilja ja juurvilja on hakanud Eesti koolilapsed rohkem sööma. Kahjuks on Eesti koolilapsed 44 riigi võrdluses juurviljade ja puuviljade söömise poolest viimasel kohal: 38% Eesti koolilastest sööb vähem kui poole soovitatud päevasest kogusest ehk sööb vähem kui 2,5 peotäit puu ja juurvilju. Ülekaalulisus on seotud igapäevase liikumisega. Eestis on vaid 16,4% kooliõpilastest aktiivsed vähemalt 60 minutit päevas. Aastal 2010. oli see näitaja 14%. Mõõdukalt aktiivsed on 40 protsenti poistest ja 30 protsenti tüdrukutest. Vähese kehalise aktiivsuse poolest torkavad iseäranis silma vähemkindlustatud perede lapsed, mis on ilmselt seoses vanemate majanduslike võimalustega last trenni panna. Järjest enam veedavad lapsed aega ekraani vaadates – valdav enamus ehk 70% õpilastest veedab ekraani vaadates enam kui kaks tundi päevas. Sinna hulka kuulub üha rohkem suhtlus sõpradega, mängude mängimise osakaal on jäänud samaks. Kui koolipäevadel vaadatakse ekraani vähem, siis nädalavahetusel suureneb ekraani ees veedetud aeg oluliselt. Siinjuures tuleb märkida, et silmas on peetud otsest jälgimist ehk mitte seda, et televiisor elutoa nurgas mängib, kuigi seda otseselt ei vaadata. Lisaks on tegu laste endi hinnanguga, mis tähendab, et see võib erineda tegelikust.
