Austria tehisjalg annab kompamismeele
Linzi ülikooli arstiteadlased eesotsas Hubert Eggertiga rakendasid tehisjäseme loomisel lahendust, mida on kasutatud varem kunstkäte puhul. Ajust könti suubuvad närvilõpmed viidi operatsiooni käigus nahapinna lähistele. Köndi otsa paigutati omakorda proteesiga ühendatud liides, mis vibreeris vastavalt sellele, kui suurt rõhku tehisjala kannale ja vabaosale avaldati ning kuidas jäse liikus. Vajalikku teavet koguti kuue jalalaba alla paigutatud sensori abil. Katsealuse aju suutis pärast tehisjalaga harjumist tajuda närvide vahendusel ajju jõudva teabe alusel jala asukohta ja parasjagu puudutavat pinda. Sisuliselt muutus kunstjalg aju jaoks keha loomulikuks osaks. Sellega kaasnevalt kadusid ka fantoomvalud. Amputeeritud jäsemetega inimesed tunnevad tihti puuduolevast kehaosast lähtuvat valu. Teadlased oletavad, et see tuleneb aju katsetest kohaneda jäsemest lähtuva teabe puudumisega, misläbi muutub see järjest tundlikumaks. Tehisjäseme tagasiside kaotas aga vastava vajaduse. Esmaspäeval toimunud pressikonverentsil märkis uut tüüpi jalga kasutav Wolfgang Rangger, et ta ei libastu pärast proteesi saamist jääl ja suudab tunda, et kõnnib parasjagu kruusal, betoonil, murul või liival. Samuti võimaldab see tal tegeleda näiteks ronimise ja jalgrattasõiduga. Eggerti hinnangul maksab tehisjäse hetkel sõltuvalt kasutaja konkreetsetest vajadustest 10-30 tuhat eurot, ent loodab, et tehnoloogia eraettevõtetele litsentseerimine toob hinna alla.
