Närilised unistavad ahvatlevatest paikadest
Sarnaselt inimestele on rottide mälu ja õppimisvõimega seostatavas hipokampuses tallel loomade ruumilist paiknemist peegeldav mõtteline kaart. Sõltuvalt sellest, kus rott täpselt viibib, aktiveeruvad erinevad neuronid ehk koharakud. Londoni ülikooli kolledži ajuteadlasi eesotsas Freyja Ólafsdóttiriga huvitas, kas mõttelised kaardid manatakse piltlikult öeldes silme ette ehk need muutuvad aktiivseks ka ajal, mil närilised tukastavad või tegelevad millegagi, mis pole seotud konkreetse kaardiga. Idee ellu viimiseks paigutati neli rotti ükshaaval T-kujulise labürindi pikemasse harusse. Seejuures oli ligipääs T-ülakriipsu ossa võrega piiratud. Küll aga nägid nad läbi selle, millisesse harru oli paigutatud maitsev toidupala. Pärast põgusat toidu vaatamist saadeti närilised mugavasse pessa magama ja lindistati samal ajal nende ajuaktiivsust. Viimaks eemaldati labürindis eelnevalt rottide liikumisvabadust piiranud võre ning saadeti närilised toidujahile, jälgides taas nende ajuaktiivsust. Oodatult suundusid katsealused otse toidupala juurde. Ent olulisemana märkasid teadlased seejuures, et samal ajal laenglesid hipokampuses täpselt samad rakud, mis olid olnud aktiivsed uinaku ajal. Ólafsdóttiri ja ta kaasautorite sõnul viitab see, et vähemalt närilised ja inimesed koostavad enda peas mõttelisi kaarte juba pelgalt ümbruskonda seirates. Samas jätkub selles reaalselt ringi liikudes pidevalt nende täpsustamine ja täiendamine. Samuti võib see viidata, et rottide ajuaktiivsust või julgema tõlgenduse kohaselt unenägude ilmingute täpset sisu võivad mõjutada nende soovid ja päeva jooksul kogetu. Viimaks toetavad tulemused hüpoteesi, mille kohaselt on hipokampuse ülesandeks lisaks mälestuste talletamisele ka tuleviku prognoosimine. Uurimus ilmus ajakirjas eLife.
