Rott kavandab unes toiduretke
Hugo Spears ja Freyja Olafsdottir Londoni Ülikooli kolledžist ja nende kolleegid panid roti kõigepealt kambrisse, kus ta nägi toidupalakest, aga selle juurde ei pääsenud, sest ees oli läbipaistev vahesein. Seejärel pandi rott magamiskambrisse, kus ta tunnikeseks uinus, samal ajal kui teadlased jälgisid mõõteaparatuuriga roti aju hipokampuse rakkude aktiivsust. Kui uinak tehtud, pandi rott jälle esimesse kambrisse tagasi, kus seekord oli toidu juurde pääsemist takistanud vahesein eemaldatud. Kui rott siis juhust kasutas ja toidupalakest nautima tõttas, mõõtsid teadlased jällegi samal ajal tema hipokampuse närvirakkude aktiivsusmustrit. Hipokampuses on aga teatavasti olemas nn koharakud, millesse loom või inimene talletab arvatavasti mingil viisil oma ümbruskonna mentaalse kaardi. Kui ta selles ümbruskonnas ringi liigub, siis aktiveeruvad need koharakud ühe või teise mustrina vastavalt sellele, kus kohas loom või inimene parasjagu ruumiliselt paikneb. Spearsi ja Olafsdottiri rotikatsest tuli välja, et ka une ajal aktiveerusid rotil hipokampuse rakud selliste mustrite järgi justkui oleks ta selles eelmises ruumis, kus ta toidupalakest nägi, aga kätte ei saanud ringi liikunud. Huvitav oli see, et kui rott pärast und uuesti sinna kambrisse pandi ja siis juba toidu juurde pääses, aktiveerusid tema hipokampuse koharakud seal toidupalakese juures olles niisuguse mustri järgi, mis oli samuti juba esinenud une ajal, millest järeldub, et kuigi rott magamise ajal polnud veel toidupalakese juures käinud, oli tema ajus juba olemas sellele kohale vastav koharakkude muster. Spearsi ja Olafsdottir järeldavad ajakirjas eLife, et roti aju oli selle mustri une ajal konstrueerinud. Sellal, kui rott ise arvatavasti nägi unes, kuidas ta takistuse ületab ja toidupalakese juurde jõuab. Siit aga omakorda järeldub, et rott suudab unes veel toimumata tulevikusündmustest unistada, mitte ainult minevikusündmusi meenutada.
