Lind loob häälitsuskombinatsioonidest tähendusi
Loomad ja linnud ei konstrueeri tähendusi häälitsuste järgnevuse põhjal. Iga häälitsus tähendab ikka ühte kindlat asja. Nõnda on teadlased seni arvanud. Kuid nüüd väidavad šveitsi ja briti teadlased, et peale inimese loob veel üks väike hallikas-pruunikas värvuline – Austraaliast pärit vööttiib-määrlind – tähendusi just hääliku järgnevuse alusel. Kui see linnuke säutsub ühtmoodi (kuula helilõiku), siis tähistab see, et ta parajasti lendab. Kui aga teistmoodi (kuula helilõiku), siis toidab ta pesal poegi. Sabrina Engesser Zürichi ülikoolist ja ta kolleegid tähistasid oma ajakirjas PLOS Biology ilmunud uurimuses lennuhäälitsuse tinglikult tähtedega AB ja toitmishäälitsuse tähtedega BAB. Kui teadlased nende häälitsuste salvestusi lindudele ette mängisid, siis lennuhäälitsuse peale vaatasid linnud ringi, et kes nüüd küll tuleb. Toitmishäälitsuse peale vaatasid nad aga pesa poole, et kes seal küll poegi toidab. Tähendab, said aru küll. See häälitsuskomponent, mille tähistasid teadlased tähega B ja mille lisamine häälitsuse AB ette, tehes sellest häälitsuse BAB, mängib vööttiib-määrlinnu häälitsuste süsteemis siis umbes sama rolli, nagu el häälik eesti keeles sel juhul, kui see teeb sõnast ind sõna lind. Engesser ja ta kolleegid kirjutavad, et nad on nüüd esimest korda teadusloos avastanud, kuidas mõni loom, kes pole inimene, paigutab ümber tähenduseta elemente ja loob seeläbi uut tähendust.
