Ultraheli kasutav sõrmejäljelugeja tõstaks nutiseadmete turvalisust
Enamikes tänapäeval laiemas kasutuses olevates sõrmejäljelugejates kaardistatakse sõrmeotstel looklevaid nõgusid ja harju elektrilise pinge erinevuste põhjal, mida registreerivad sõrmejäljelugeja pinda katvad tillukesed kondensaatorid. Alternatiivselt tehakse sõrmeotstest foto, mida võrreldakse seadme mälus oleva ülesvõttega. California ülikooli inseneri David Horsley ja tema kolleegide seade saadab seevastu puudutust registreerides välja rea ultraheliimpulsse, mis siis sõrmelt tagasi peegelduvad. Sõltuvalt sellest, kust helilained tagasi peegeldusid, avaldavad nad alumiiniumnitritiga kaetud kiibile selle eri piirkondades erinevat rõhku. Materjal muundab selle omakorda erineva tugevusega elektrisignaalideks. Sõrme kiibil kauem hoides on võimalik saada ettekujutus ka vaokeste ja harjade sügavuse ning kõrguse kohta. Töörühm järeldab laborikatsete põhjal, et sõrmejälgede kujust on võimalik suhteliselt täpselt määrata ka juhul, kui need on märjad või määrdunud. Vagude sügavuse määramisega vähendatakse ka lugeja ära petmise võimalust. Analoogseid ultrahelil põhinevaid sõrmejälgelugejaid on esitletud ka varem, kuid nende valmistamiseks on kasutatud materjale, mille kiipidele sadestamiseks tuleb tõsta nende temperatuuri pea tuhande kraadini. Kõrge temperatuur võib aga kahjustada kiibi toimimiseks hädavajalikku elektroonikat. Uurimus ilmus ajakirjas Applied Physics Letters.
