Lõuna-Ameerika põlisrahvaste geenid viitavad Siberi päritolule
Juba varem on Ameerika põlisrahvaste päritolu seotud Siberi hõimudega, täpsemalt küttidega, kes jõudsid Ameerikasse Alaskat ja Siberit ühendanud Beringi maakitsuse kaudu. Seni arvati arheoloogiliste leidude põhjal, et ränne toimus ligikaudu 15 000 aasta eest. Kopenhaageni arheogeneetikud kogusid proove praegustelt Ameerika põlisrahvaste esindajatelt ning kasutasid nende võrdlemiseks kuni 6000 aasta taha ulatuvaid geeniproove. Uuringu tulemuste tõlgendamisel kõrvutati geeniproovidest saadud infot arheoloogiliste ja anatoomiliste leidudega. Sel nädalal ajakirjades Nature ja Science ilmunud kahe uuringu tulemused viitavad asjaolule, et ränne leidis aset oluliselt varem, juba 23 000 aasta eest. Samuti polnud seni täpselt teada, kas migratsioon toimus mitme lainena või ühe rändena. Nüüd on Kopenhaageni ülikooli GeoGenetics'i keskuse teadlased sellegi välja selgitanud: väike rühm Siberi kütte tulid koos ühe rände raames. See väike rühm jagunes omakorda ligikaudu 13 000 aasta eest kaheks rühmaks, kellest hiljem kujunes välja kaks suuremat alamrühma, lõuna pool elavad indiaanlased ja põhjas elavad Alaska põlisrahvad. Geeniproovid kinnitavad aga seda, et Siberist tulnud inimrühm ei elanud sugugi isolatsioonist. Geneetilise materjaliga on mõlemasse põlisrahvaste rühma panustanud nii tänapäeva Kaug-Ida, Austraalia, kui Melaneesia kütid-korilased. Austraalia ja Melaneesia geene on siiski vähe, mis omakorda lubab oletada, et nende geenid segunesid tänapäeva Ameerika põlisrahvaste omadega eraldi sisserände käigus.
