NASA telekonverents: Oleme avastanud Maaga sarnaneva potentsiaalselt asustatava planeedi
Planeet Kepler 452b tiirleb ümber Päikese-taolise tähe enam-vähem sama kaugel kui Maa meie Päikesest. Kepler 452b asub Maast 430 parseki ehk umbes 1400 valgusaasta kaugel. Täht, mille ümber ta tiirleb on meie Päikesest neli protsenti suurem ja kümnendiku jagu eredam. Planeet on aga Maast suurem 1,6 korda. Planeedi orbiit on Maa omast veidi surem – 384,84. Oma tähest asub ta viis protsenti kaugemal kui Maa meie Päikeset. See tähendab, et tegu on inimeste jaoks asustatava planeediga, kus pole liiga külm ega liiga palav, et tagada vee olemasolu. Möödunud aastal avastati ka teine eksoplaneet Kepler 186f, mille mass on Maa omale sarnasem, kuid see tiirleb ümber punase kääbuse, mis on aga väiksem ja jahedam täht. NASA telekonverentsil küsiti teadlaste käest ka muuhulgas küsimusi Kepler 452b asustamise võimalikkuse ja tarvilikkuse kohta. Teadlased vastasid, et ilmselt meie eluajal see reaalsuseks ei saa, kuid see võib osutuda tarvilikuks või isegi väljapääsmatuks meie lapse-lapse-lapse-lapselastele ning seetõttu on vaja uurida võimalikke asustatavaid planeete või planeete, mille ressursse oleks võimalik kasutada. Samuti esitati teadlastele küsimus võimalike sealsete eluvormide kohta, millele anti muidugi vastus, et see vajab edasist uurimist.   1995. aastal avastati esimene eksoplaneet ehk väljaspool meie päikesesüsteemi asuv planeet. Enne seda eksisteerisid Maa-suurused maailmad vaid ulmeromaanide pärusmaale. Kepleri kosmoseteleskoobi abiga on aga avastatud tuhandeid taolisi eksoplaneete ning nüüd arvavad astronoomid, et nende hulgas võib olla ka Maa-sarnane planeet. Kepleri kosmoseteleskoop saadeti orbiidile 2009. aastal ning selle eesmärk on otsida Maa-suurusi planeete, mis tiirlevad meie päikesesüsteemist väljas pool asuvate tähtede ümber. Seni on Kepler avastanud enam kui tuhat planeeti ning 3000 potentsiaalset planeedikandidaati. Need on väga erineva suurusega ja erineval kaugusel oma tähest. Veidi enam kui kuu aega tagasi suutis rühm astronoome esimest korda määrata Maast väiksema eksoplaneedi massi kui läbimõõdu. See asub Maast umbes 200 valgusaasta kaugusel Lüüra tähtkujus ning tiirleb ümber punase kääbuse, mis kannab nime Kepler-138. Leiti, et tähele kõige lähemal tiirleva planeedi Kepler-138b läbimõõt on võrreldav Marsi omaga. Tänasel telekonverentsil andsid ülevaate: NASA teadusmissiooni direktoraadi kaasadministraator John Grunsfeld,NASA Amesi uurimiskeskuse Kepleri andmeanalüüsi juht Jon Jenkins,SETI instituudi Kepleri andmeid uuriv teadlane Jeff CoughlinCambridge'i ülikooli astrofüüsika professor Didier Queloz.
