Suur osa C-hepatiiti nakatunud inimesest ei pruugi teada enda haigusest
Maailmas on viiruslikku C-hepatiiti nakatunud neli korda rohkem inimesi kui HI-viirusesse. Kui A- ja B-hepatiidi vastu on olemas vaktsiinid, siis C-hepatiidi vaktsiin on alles väljatöötamisel, vahendasid ERR-i raadiouudised. Küll on aga olemas ravi ja mida varem saab sellega alustada, seda parem. Mure on aga selles, et suur osa nakatanutest ei pruugi teadagi, et nad C-hepatiidi viirust kannavad. Qvalitase arstikeskuse peaarst Toomas Põld nimetas hepatiidi C-vormi varjatud kulgemise pärast selle haiguse kõige salakavalamaks tüübiks. "C-hepatiidil ei ole praktiliselt sümptomeid ning see diagnoositakse veredoonoriks hakkamise hetkel," rääkis Põld. Samuti peetakse C-hepatiiti vähki soodustavaks ja sellele eelnevaks haiguseks. "Haigust põdevatel inimestel kujuneb tüsistusena välja maksatsirroos kui ka maksavähk," nentis Põld. C-hepatiidi kandjad on suures osas süstivad narkomaanid, kuid kuna levimisvõimalusi on mitmeid, siis ka teised inimesed. Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna vanemspetsialist Iveta Tomera-Vahteri sõnul levib C-hepatiit suulisel teel väga harva, kuid see on võimalik. "Põhiliseks nakatumisviisiks võib olla näiteks kontrollimata kohtades enda augustamine või tätoveerimine. Samuti võiksid teha C-hepatiidi testi inimesed, kes on saanud doonoriverd enne 1994. aastat," selgitas Tomera-Vahter. Kehtiva haigekassa kindlustuse puhul saab end testida perearsti juures, kuid anonüümselt ja tasuta on see võimalik kõigis HIV-nõustamiskabinettides üle Eesti. Kõige rohkemaid inimesi puudutab aga igapäevases olmes leviv A-hepatiit, mida võib saada näiteks reisides. See kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. Kõige lihtsam on A-hepatiiti ennetada vaktsiiniga, kuid abiks on ka desinfitseerimine ja loomulikult tavaliste hügieeninõudmiste täitmine.
