Statistika: Eestlased taidlevad rohkem ja purustavad Euroopa muuseumikülastuse rekordeid
Kui vaadata inimeste kultuurielus osalemist on näha, et Eesti elanikud on hakanud rohkem käima muuseumides ja harrastama rahvakultuuri. Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell selgitas saates „Uudis+“, et muuseumikülastuste arvu võib olla kergitanud mitmete uute ja huvitavate muuseumide avamine. Sellele on omakorda kaasa aidanud rahva ostujõu mõõdukas kasv. Samuti kui vaadata taidlusega tegelevate elanike hulka, mis võrreldes 2008. aastaga on tõusnud 16 000 inimese võrra ning arvestada sinna juurde veel rahvastiku vähenemine, on Kruselli sõnul tegu tõesti positiivse tendentsiga.   Viimase üheksa aasta jooksul on kinoskäikude arv kasvanud igal aastal. Eesti kinodes linastus 2014. aastal 353 filmi, millest 28 olid Eesti päritolu, 157 USA, 148 Euroopa ja 20 muude riikide filmid. Aastaga suurenes märgatavalt raamatute ja brošüüride arv. Välja anti 4450 nimetust raamatuid – 12,6% rohkem kui aasta varem. Eestikeelsete väljaannete nimetuste arv suurenes 14,9% ja lasteraamatute oma 23%. Eesti keelest teistesse keeltesse tehtud tõlgete arv aga kahanes. 2014. aastal tõlgiti võõrkeeltesse 222 eestikeelset teost, mida on veidi üle 100 vähem kui aasta varem. Väljaannete kogutrükiarv oli 2014. aastal 5,5 miljonit – 12,7% suurem kui aasta varem.  2014. aastal ilmus Eestis 118 ajalehte, mida on 9 võrra vähem kui aasta varem. Eesti keeles ilmus 81 ajalehte – 7 võrra vähem kui 2013. aastal.  Telejaamu oli Eestis 2014. aastal 14 ehk sama palju kui aasta varem. Raadiojaamade arv kasvas aastaga 2 võrra ja oli 35. Rahvaraamatukogude arv kahanes aastaga 7 võrra ja 2014. aastal oli neid 549.  Raamatukogufondide suurus kasvas keskmiselt 1% raamatukogu kohta.  Viimastel aastatel on vähenenud ka rahvaraamatukogude lugejate ja laenutuste arv. Lugejate arv oli 2,5% ja laenutuste arv 4,3% väiksem kui 2013. aastal. Ühe lugeja kohta oli 2014. aastal laenutusi keskmiselt 29,1.
