Lähim super-Maa asub kahekümne valgusaasta kaugusel
Super-Maale HD 219134b viitavat signaali täheldati Kanaari saartel asuva teleskoobiga juba mõne aasta eest. Planeet on piisavalt massiivne, et oma tähte mõjutada ja selle nende ühise raskuskeskme ümber võbelema panna. Vastavalt planeedi asukohale muutus tähelt Maani jõudev valgus punakamaks või sinakamaks. Kuigi see võimaldas leida küll planeedi oletatava massi ja tiirlemisperioodi, nõudis selle olemasolu kinnitamine ja planeedi läbimõõdu määramine teist teleskoopi.   HD 219134b asukoht on tähistatud ringiga. NASA/JPL-Caltech Astronoomid leiavad nüüd Maa orbiidil tiirleva Spitzeri kosmoseteleskoobi kogutud andmete põhjal, et planeedi raadius on Maa omast 1,6 korda suurem. Nii HD 219134b massi kui läbimõõtu teades said teadlase välja arvutada ka selle tiheduse. Tulemus näitab, et HD 219134b peab olema kivine. Ent kuna sellel kulub oma tähe ümber tiiru tegemiseks vaid kolm päeva, muudab kõrge temperatuur sellelt elu leidmise võimatuks. Samas viitavad Spitzeri kogutud andmed, et süsteemis tiirleb veel kolm planeeti. HD 219134b näol on tegu Maale kõige lähemal asuva kivise planeediga, mis tänaseks leitud. Astronoomid on küll kinnitanud Maast umbes 14,8 valgusaasta kaugusel asuva GJ674b olemasolu, kuid selle täpne koostis ja ehitus on tänaseni teadmata. Eelmisel aastal avaldatud uurimuse kohaselt võivad eluks sobivad planeedid tiirelda ka 4,3 valgusaasta kaugusel asuva Alpha Centauri B ümber, kuid järeldusi pole suudetud kinnitada. Nii või teisiti avab HD 219134b lähedus astronoomidele võimaluse super-Maa tüüpi planeeti olemust paremini mõista. Analoogseid planeete Päikesesüsteemist ei leia. 
