CO2 püüdmine ookeane ei päästa
CO2 püüdmise tehnoloogiate hulka kuuluvad muu hulgas metsade süsiniku neelamise võime parandamine, tehaste ja elektrijaamade korstnatest väljuva süsihappegaasi maa-alustesse hoidlatesse juhtimine ja spetsiaalsete jaamade ehitamine, mis püüaks atmosfäärist CO2 mõne keemilise reaktsiooni abil. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu raportites on leitud, et vähemalt ühe või mitme taolise meetme rakendamine on praeguste emissioonide korral hädavajalik. Seda vähemalt juhul, et säiliks 50-protsendiline võimalus hoida õhutemperatuuri tõusmast võrreldes tööstusajastueelse temperatuuriga üle 2 °C. Meetmete rakendamine nõuaks aga sadu miljardeid eurosid. Ent mitte kõik atmosfääri paisatud süsinikdioksiidist ei jää atmosfääri. Sellest märkimisväärne osa lahustub ookeanis, muutes sellega maailmamerd happelisemaks. Näiteks aastatel 1751-1994 langes ookeanide pH tase hinnanguliselt 8,25lt 8,14ni. Kuigi see ei pruugi tunduda kõige ulatuslikumana, on laborikatsetes leitud, et analoogse ulatusega muutused kasvatavad näiteks meritähtede, korallide ja limuskite suremust ja tekitavad tajuhäireid ka suurematel mereloomadel. CO2 püüdmise tehnoloogia mõju uurinud saksa teadlased eesotsas Sabine Mathieusega nendivad, et kuigi geoinseneeria aitaks õhu temperatuuri pidurdada, on sel maailmamerele väiksem mõju. Näiteks juhul, kui inimestel õnnestuks eemaldada aastas pool praegustest inimtekkelistest emissioonidest ehk viis gigatonni süsinikku, langeks senise emissioonide kasvu jätkumise korral 2150. aastani maailmamere pH tase 0,75 asemel aastaks 2200 0,7 ühiku võrra. Ent isegi äärmusliku stsenaariumi korral, kui inimkonnal õnnestuks eemaldada aastas atmosfäärist 25 miljardit tonni süsinikku ja sellega taastataks tööstusajastueelne atmosfääri CO2 suhteline sisaldus, taastub ookeanide pinnakihi happesus alles aastaks 2300. Maailmamere süvakihi pH tase ei saavuta tööstusajastueelset taset aga isegi 2700. aastaks. Autorid järeldavad tulemuste põhjal, et praeguste emissioonide jätkumise korral poleks vähemalt maailmamere elustiku seisukohalt kasu isegi süsinikupüüdmise tehnoloogia rakendamisest. Ookeanide hapestumise vältimiseks tuleks CO2 heitmeid juba praegu vähendama hakata. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change.
