Hobustel on mitmepalgeline näomiimika
Teadlastele ei tule järeldus väga suure üllatusena. Hobused hangivad sarnaselt inimlastele enamiku kasutatavast teabest just nägemismeele vahendusel ja on suhteliselt sotsiaalse eluviisiga. Ent samas suudavad näiteks inimeste lähimatest sugulastest šimpansid esile tuua vaid 13 eristatavat põhiilmet, kahe võrra vähem kui näiteks koerad. Sussexi ülikooli teadlased eesotsas imetajate suhtlusvormidele spetsialiseeruva Jennifer Wathaniga kasutasid hobuste näoilmete tuvastamiseks täiustatud FACS süsteemi. Pea 40 aasta eest loodud süsteemi kasutati algselt inimeste näolihaste liikumise täheldamiseks. Toonane avastus, et näoilmeid saab lahata erinevateks komponentideks, on tänapäevaste näotuvastustarkvara üheks põhialuseks. Analoogse hobuste uurimiseks sobiliku süsteemi loomiseks analüüsis Wathan kolleegidega 15 tunni vältel hobuste jaoks loomulikuks keskkonnas jäädvustatud materjali. Kokku võis videotel näha 86 hobust, kelle vanus jäi nelja nädala ja 27 aasta vahele. Töörühm viis nähtud ilmed kokku nende tegemiseks kasutatud lihastega ja leidis võimaluse korral ilmetele inimeste analoogid. Töörühm järeldab nüüd, et hobuste käsutuses on 17 diskreetset näoilmet. Neist mitmed meenutavad seejuures inimeste omi, vaatamata sellele, et hobuste üldine näostruktuur erineb kasvõi näo pikkuse ja silmade paiknemise poolest inimeste omast oluliselt. Nõnda kummutab see taas müüdi, et inimestest evolutsioonilises mõttes suhteliselt kaugel asuvate liikide näolilmed on ilmtingimata algelisemad või lihtsamad. Järgmise sammuna tuleks Wathani ja ta kaasautorite sõnul anda tuvastatud põhiilmetele kontekst, mis võimaldaks paremini mõista hobuste käitumist. Näiteks pani töörühm analüüsi vältel tähele, et negatiivsete emotsioonide korral kalduvad hobused tõmbama nahka silmade kohale. Seevastu suunurkade tahapoole sikutamine näib peedeldavat allumist. Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
