Brasiilia mürgikonna jaoks on parim kaitse rünnak
Liikide seni tähelepanuta jäänud kaitsemehhanismi kirjeldavad bioloogid said konnade mürgisusest teada raskel teel. Konni nende laboris uurimiseks kogunud Carlos Jares Brasiilia Butantani instituudist tundis ootamatult teravat valu ja märkas seejärel, et kahepaikne oli pussitanud tema peopesa eelnevalt märkamatuks jäänud ogadega. Mehe käsi tuikas järgmised viis tundi. Hilisem analüüs näitas, et ladinakeelse nime all Corythomantis greening tuntud hüoidkonn oli tekitatud haava eritanud ka Brasiilia lõgismadude mürgikokteilist mitu korda tugevamat mürki.  Mürgiogad tähistatud tärnikestega. Carlos Jared/Current Biology Edasisel uurimisel leidis Jared kolleegidega samast metsast teisegi sarnast kaitsemehhanismi kasutava liigi. Samuti hüoidkonnade sekka kuuluv Aparasphenodon brunoi mürk ületab tugevuselt Brasiilia lõgismao oma 25- korda. Ühest grammist A. brunoi mürgist piisaks 300 000 hiire või 80 inimese tapmiseks. Õppetunni saanuna töörühm enam A. brunoi'd kaitsevahenditeta puutuma ei hakanud. Mõlemad liigid kasutavad vastase mürgitamiseks ülahuulde peidetud ogasid, mis paljastuvad naha kokku tõmbamisel. Teised teadusele teada olevad liigid lepivad passiivsema kaitsega. Näiteks Austraalias elavatel merikärnkonnadel on oma naha mürgiga katmiseks kõrvade taga spetsiaalsed näärmed. Seevastu noolemürgikonnad söövad mürgise eritise valmistamiseks sipelgaid. Kuna värskelt kirjeldatud konnad pole eriti lähedased sugulased, oletavad bioloogid, et sarnaseid veel kirjeldamata konnaliike elab piirkonnale iseloomulikes Caatingi kõrbemetsades teisigi. Konni kirjeldav uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.
