Looma koht toitumisahelas on silmis kirjas
Kõik, kellel on kodus kass, teavad, et päikese käes lähevad tema pupillid püstipidi piklikuks. Lambaid on tänapäeval kodus vähem kui kasse, aga kes ometi lamba silma vaatab, see paneb kergesti tähele, et lambal läheb pupill piklikuks hoopis põikipidi – horisontaalsuunas. Milles siis asi? Martin Banks Ameerika Ühendriikidest Berkley California ülikoolist, Gordon Love Suurbritanniast Durhami ülikoolist ja nende kolleegid on vaadanud hoolega enam kui 200 liiki loomadele silma - nii kodu- kui ka metsloomadele, nii imetajatele kui roomajatele. Mõnel neist loomadest on pupillid püstakad, mõnel põiksed, mõnel aga, nagu meil inimestelgi, üsna ümarad. Banks, Love ja kaasautorid kirjutavad nüüd ajakirjas Science, et mõistatus on lahendatud. Püstipiklikuks lähevad pupillid peamiselt kiskjatel. Neil loomadel, kes teisi taga ajavad ja kinni püüavad. Nii on lugu peale kassi ka näiteks gekol ja krokodillil. Kuid neil loomadel, kes pigem ise murdjatele saagiks kipuvad langema, peale lamba, näiteks hirvel ja gasellilgi, on enamasti põikipiklikud pupillid. Selgitus on see, et läbi põikipidiste horisontaalsete pupillide on parem ümbruskonda laiemas plaanis jälgida ja maapinda mööda pidi lähenevaid kiskjaid õigel ajal märgata. Maad mööda hiilivate kiskjalisi püstipidised pupillid võimaldavad aga paremini kaugusi hinnata, et oleks hea õigel hetkel õige pikkusega hüpe sooritada ja saakloom hambu saada. Miks aga suurematel kiskjatel, näiteks lõvil ja tiigril, pole pupillid siiski piklikud, vaid hoopis ümmargused? See tuleneb hoopis sellest, et teatud kõrgusest maapinnast, umbes 40 sentimeetrist alates, kaotab piklik pupill oma eelised. Piklikkusel pole enam mõtet ja pupilli evolutsioon on neil loomadel jõudnud kõige lihtsama ümara lahenduseni. Nii et kõigele siin maailmas või vähemalt üsna paljule leiame oma seletuse, kui hoolega uurime ja järele mõtleme ning mõnikord ka silmist loeme.
