Vahemere põhjast leiti iidne monoliit
Vahemere tase oli enne viimast jääaja lõppu praegusest paarikümne meetri võrra madalam. Sitsiilia väinas leidus mitmeid saari, millel elanud inimesed pidid kerkiva veetaseme eest pagema ligikaudu 9350 aasta eest. Hiljuti asusid arheoloogid tänaseks madalikuks muutunud saari lähemalt uurima. Pantelleria Vecchia madalalikule korraldatud ekspeditsiooni käigus täheldasid arheoloogid sonari abil kaheksa meetri pikkuse korrapärase kujuga kivirahnu. Hilisemate sukeldumiste käigus leidsid nad, et tegu on osaga kaheks murdunud monoliidist. Leidu kirjeldavate Emanuele Lodolo ja Zvi Ben-Avrahami hinnangul andsid rahnule selle praeguse kuju inimesed. Hüpoteesile annab nende sõnul lisaks samba korrapärasele kujule veel mitu asjaolu. Monoliidil leidub kolm samase diameetriga auku ja selle koostis on teistest selle lähistelt asuvatest kividest erinev.  Lodolo oletab kolleegidega, et monoliit lõigati välja umbes 300 meetrit lõunas asuvast mäeharjast ja veeti seejärel selle praegusesse asupaika, kus see tõenäoliselt ka püsti aeti. Rahnu suuruse põhjal leiavad nad, et see kaalus umbes 15 tonni. Teo eesmärgi kohta ei tihka Lodolo ja Ben-Avrahmi veel midagi kindlalt öelda, kuid spekuleerivad, et see võis täita majaka või teetähise rolli. Arheoloogide sõnul viitab leid, et toona Vahemere ääres elanud inimestel olid juba toona märkimisväärsed insenertehnilised oskused ning märgivad Sitsiilia väina saarte asustamise põhjal, et nad olid ka vilunud meresõitjad ja suutsid mere poolt pakutavatest andidest kasu lõigata. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Archeological Science.
