Teadlased püüdsid pildile terve kesknärvisüsteemi aktiivsuse
Ameerika Ühendriikides asuva Howard Hughesi meditsiiniinstituudi teadlased eesotsas Philipp Kelleriga kasutasid äädikakärbse vastsete närviaktiivsuse pildile püüdmiseks valguslehtmikroskoopiat. Meetodi rakendamiseks lisati esmalt nende närvirakkudesse geenid, mis panid need tootma närviaktiivsuse mõjul fluorestseeruvaid valke. Seejärel valgustati looma kesknärvisüsteemi kahest küljest laseritega. Neuronitest lähtuv valgus püüti kinni kesknärvisüsteemi ees ja taga asuvate kaameratega.  Lahendus võimaldas teha tervest kesknärvisüsteemist ülesvõtte iga viie sekundi tagant. Näitkatsetes suudeti seda jälgida järjest kuni tund. Ülevõtete põhjal koostatud kolmemõõtmelistel arvutimudelitel võis eristada kuni 0,5-millimeetrise läbimõõduga detaile. Kuigi sellest ei piisa üksikute närvirakkude tuvastamiseks, võimaldab see siiski saada aimu, milline närvisüsteemi osa on just parasjagu aktiivne. Meetodist oleks seeläbi kasu näiteks närvisüsteemi üldise ülesehituse ja loomade käitumist juhtivate neuronivõrgustike uurimisel. Kuigi Kelleri töörühma poolt lihvitud meetod pakub ligikaudu 25 korda kõrgemat lahutusvõimet kui teised lahendused, on sellel siiski veel arenguruumi. Näiteks tuleb kesknärvisüsteemi kõrge lahutusvõimega uurimiseks see esmalt looma kehast eemaldada, mis oleks imetajate puhul sellisel kujul välistatud. Samuti loodab Keller, et meetodi edasise täiustamisega suudetakse eristada üksikute ajurakkude laenglemist. Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
