Väike molekul aitab takistada HIV-i levikut
HI-viirusega võib nakatuda puutudes kokku nakatunud inimese kehavedelikega, näiteks vere või spermaga. Just viimane on kõige levinum nakatumisviis. Just seetõttu uurisidki Pennsylvania ülikooli Perelmani meditsiinikooli teadlased võimalust, kuidas takistada viiruse edasikandumist seemnevedelikuga. Sperma sisaldub amüloid fibrille ehk valgufragmente, mis aitavad viirusel kinnituda rakumembraani pinnale. Kui neid valgufragmente aga lõhkuda, vähendab see HI-viiruse nakatamisvõimet. Ajakirjas Chemistry & Biology avaldatud artikli üks autor Pennsylvania ülikooli biokeemia ja biofüüsika teadur James Shorter selgitas, et teadlased katsetasid esmalt valku, mis kannab nime Hsp 104 fibrillide lõhkumiseks. Seejärel kasutati Hsp 104 mitteaktiivseid struktuure, mis kuhjasid lõhutud fibrillid ohututeks klompideks kokku. Viimaks kasutati modifitseeritud Hsp 104, et vähendada fibrillide toimet spermas. Shorter võttis katsete tulemused kokku nii: „Iga katsetatud strateegia vähendas amüloidide võimet aidata HI-viirusel rakku nakatada. Seega on taolisel lähenemisel potentsiaali HIV-i nakatamise takistamisel.“ Kogu uurimus on aga osa suuremast projektist, kus prooviti ka teisi võimalusi nakatumise takistamisel. Täna ajakirjas eLife avaldatud artiklis kirjeldatakse katseid, milles väike molekul, mil nimeks CLR01, suudab takistada HI-viirusel amüloid fibrillidega suhtlemist. CLR01 molekuli juuresolekul oli HIV-ga nakatunud seemnevedelikul 100 korda väiksem võimekus nakatada teisi rakke. CLR01 molekulil leiti olevat nakatumist takistav võime ka C-hepatiidi, tsütomegaloviiruste ja herpesviiruste suhtes. CLR01 molekulis näevad teadlased isegi suuremat potentsiaali. „Tähelepanuväärne on see, et CLR01 ei mõjuta rakumembraane, mis võib tähendada, et seda saaks kasutada näiteks vaginaalseks või anaalseks kasutamiseks mõeldud geelides, et vähendada HI-viirusesse nakatumist,“ selgitas Shorter. Nii on sel molekulil potentsiaali HIV ja teiste sugulisel teel levivate viirushaiguste leviku tõkestamisel.
