Maaülikooli doktoritöö: reovee mudaga kastmine suurendab pajuistanduse puidutootlikkust
Doktoritöö eesmärk oli hinnata erinevate inimtegevusega seotud jäätmete nagu reovesi, jääkmuda ja biogaasi kääritusjäägi kasutatavust bioenergia toorme tootmiseks kasvatatavate lühikese raieringiga pajuistanduste väetamisel ja nende mõju pajude tootlikkusele. Uurimistöö tulemustest selgus, et pajuistandus vähendab oluliselt lämmastiku ja fosfori koguseid, mis sisalduvad nende väetamiseks kasutatud eelpuhastatud reovees ja selle jääkmudas. Samuti selgus, et reovee ja selle jääkmuda kasutamine ei mõjuta taimede suremust, samas biogaasi kääritusjäägi liigrohke kasutus suurendab noorte pajutaimede suremust. Tulemuste põhjal võib öelda, et eelpuhastatud reoveega kastmine suurendab pajutaimede tüvede arvu., tihedama võrastikuga kaasneb vitspaju (S. viminalis) kloonide ulatuslikum leheroostesse nakatumine, eelpuhastatud reovee, reovee jääkmuda ja biogaasi kääritusjäägi kasutamine suurendab oluliselt pajutaimede keskmist kuivmassi ja istanduse keskmist puidutootlikkust. „Töötlusmeetod ja väetuskoormus mõjutavad noorte taimede biomassi jaotust erinevate taimeosade vahel,“ rääkis doktorant Bert Holm. Ta lisas, et kloonid reageerivad väetamismeetoditele erinevalt ning nende erinev vastuvõtlikkus leheroostele osutab genotüüpide kohastumuste mitmekesisusele. Bert Holm märgib, et juhul, kui bioenergia tootmise eesmärgil peaks Eestis rohkem pajupõlde rajatama, siis mineraalväetiste asemel on nende väetamiseks võimalik ja otstarbekas kasutada alternatiivseid väetusallikaid, näiteks reoveest välja puhastatud muda. „Nii eelpuhastatud reovesi, reovee komposteeritud jääkmuda kui biogaasi kääritusjääk sobivad pajude väetamiseks,“ selgitas Holm. Selline praktika parandaks lühikese raieringiga pajuistanduste konkurentsivõimet ja soodustaks inimtekkeliste reoainete kestlikku taaskasutust. Doktoritööd „Pajude (Salix sp.) kasvatamine kasutades väetisena reoveepuhastusprotsessi- ja biogaasi tootmise jääke“ juhendas on Dr. Katrin Heinsoo.
