Seminaris lahatakse võimalusi võtta teadusuuringutes arvesse meeste ja naiste eripära
Kuue riigi teadlased annavad seminaril ülevaate soolise aspekti arvestamise meetoditest, teadusuuringutest ning Euroopa Liidu soolõime poliitikast teadusvaldkonnas. Eesti teadlastest esinevad seminaril ettekandega Kadri Aavik Tallinna ülikoolist ja professor Rein Ahas Tartu ülikoolist. Seminari üks korraldaja Maarja-Liisa Kärp rääkis, et traditsiooniliselt võetakse soolist aspekti arvesse sotsiaalteadustes, vähem tavapärane on see aga näiteks linnaplaneerimises. Kuidas siis arvestada soost lähtuvate vajadustega linna planeerides? Kärpi sõnul võib seda vaadelda näiteks elamumajanduses, kus mees- ja naissoost eakatel elanikel on erinevad vajadused. Klassikalised soost lähtuvad vajadused on ka linnavalgustus ja näiteks parkide planeerimine. „Meestel ja naistel on linnades erinevad liikumistrajektoorid ja sellest lähtuvalt ka erinevad vajadused. Naised tegelevad rohkem pere eest hoolitsemisega, mistõttu on neil ka veidi erinevad vajadused näiteks laste kooli või lasteaeda viimisel,“ kirjeldas Kärp. Samuti on soolise aspekti arvestamisel oma koht näiteks tootedisainis. „Naljaga öeldes võib öelda, et on olemas meeste ja naiste pastakas, kuid tootedisainis tervikuna on võimalik välja töötada tooted lähtuvalt meeste ja naiste vajadustest.“ Eestis pole taoliste teadusuuringute tulemusi veel praktikas võimalik näha, kuid sellega on tegeletud Hispaanias, Soomes ja Taanis. Seminaris peab ettekande ka Sonia De Gregorio Hurtado, kes räägib, kuidas soolist aspekti arvestatakse ka teadusraha taotlemisel programmist Horisont 2020. Tema ettekande üks keskne mõte on, et soolist aspekti tasub arvesse võtta ka Horisont 2020 taotlust kirjutades, sest need projektis, mis sellega arvestavad, on eelisseisus nende ees, mis soolist aspekti ei arvesta. Võrdõigusvoliniku Mari-Liis Sepperi sõnul tuleb soo kategooria kasutamine sotsiaalteadustes kasuks ühiskonna ja selle soolise võimusüsteemi paremal mõistmisel. „Sooteadlike meetodite kasutuselevõtmine teadus- ja arendustegevuses aitab ühtlasi tõsta teadusuuringute kvaliteeti, ergutab uute teadmiste ja tehnoloogiate loomist, avab uusi nišše ja võimalusi teadlastele ning aitab luua selliseid teenuseid ja keskkonda, mis vastavad kõigi ühiskonnaliikmete – nii meeste kui ka naiste - vajadustele ja nõudmistele,“ märkis Mari-Liis Sepper.
