Maa metsades kasvab kolm triljonit puud
Sarnaselt eelmistele analüüsidele põhineb ajakirjas Nature ilmunud töö suuresti Maad seiravate satelliitide poolt tehtud ülesvõtetel. Parema ülevaate saamiseks analüüsisid teadlased lisaks kõigil mandritel tehtud maapealsete puuloenduste tulemusi. Kokku kaasati uurimusse pea 430 000 maailma eri paikades tehtud puurinde tiheduse hinnangut. Tulemusi käsitletud bioomide ja ökoregioonide põhjal kõigile maailma metsastunud aladele laiendades leidsidki nad, et planeedil leidub iga inimese kohta umbes 420 puud. Puuna määratleti puittaimi, mille tüve läbimõõt oli inimese rinna kõrgusel suurem kui kümme sentimeetrit. Bioomi ja ökoregiooni tasemel tehtud mudelid andsid veidi erineva tulemuse. Näiteks kasvab esimese kohaselt Eestis veidi rohkem kui 1,86 miljardit puud, teise kohaselt 4,26 miljardit. Lätis aga vastavalt 2,5 miljardit ning 4,77 miljardit puud. Kõige rohkem kasvab puid troopikas ja lähis-troopikas, kus ulatub nende arv ligikaudu 1,39 miljardini. Töö autorid märgivad, et ökoregioonide tasemel antud hinnang on täpsem ja arvestab paremini piirkondlikke iseärasusi. Samuti rõhutavad nad, et kuna uurimuse eesmärgiks oli leida maailma puude ligikaudne arv, muutuvad riikidepõhised hinnangud nende pindala vähenedes järjest ebatäpsemaks.  Nature Video Lisaks üritasid autorid hinnata inimeste poolt langetatavate puude arvu. Töörühm jõudis järeldusele, et igal aastal eemaldavad inimesed 15 miljardit puud. Samal ajal istutatakse aga vaid umbes viis miljardit. Kõige kiiremini väheneb metsade pindala troopikavöötmes, ent inimesel on olnud märgatav mõju ka ülejäänud maailmas. Alates põllunduse algusest 10 000 aastat tagasi on metsade kogupindala vähenenud ligikaudu 46 protsendi võrra. Briti teadusmeedia keskusele saadetud kommentaarides märgivad erialaeksperdid, et uus hinnang aitab mõista paremini maakera süsinikuringet, biogeokeemilisi protsesse laiemalt ja puude mõju kliimale. Samas heidetakse autoritele muu hulgas ette, et nad leidsid vaid ametlikult metsana defineeritud aladel kasvavate puude arvu. Näiteks Euroopa tööstusriikides kasvab aga neist arvestatav hulk mujal.
