Maal üles kasvamine vähendab astmasse haigestumise riski
Eelnevalt on näiteks leitud, et Šveitsi taludes elavatel lastel diagnoositakse astma ühel lapsel 15st, linnalaste seas ulatub diagnoosi saanute osakaal aga 11,2 protsendini. Kaasaegse tehnoloogia kasutamisest loobunud amišite organism on allergeenide suhtes veel tundetum. Eelsoodumus mõne levinud allergia tekkimiseks on igal neljandal šveitsi talulapsel. Seevastu amišite seas täheldati eelsoodumusele viitavat reaktsiooni vaid kümnel lapsel 138st. Soodsat mõju uurivad teadlased on kahtlustanud, et allergeenide ja haigustekitajatega kokku puutumine õpetab immuunsüsteemi neid paremini ära tundma, mille tulemusel on selle reaktsioon kahjututele patogeenidele ja allergeenidele leebem. Samuti on katsed viidanud, et olulist rolli võivad seejuures mängida mitmete bakterite rakukestal leiduvad endotoksiinidena tuntud valgud. Täpne mehhanism on jäänud aga selgusetuks. Uue töö kohaselt võib üheks endotoksiine inimese immuunsüsteemiga ühendavaks vahelüliks olla üks inimeste enda ensüümidest – A20. Eelnevalt on A20 seostatud keha põletikulisuse vähendamisega. Näiteks kasvab selle hulk vastsündinute soolestiku moodustavates rakkudes, kui seda hakkavad sünni järel asustama esimesed bakterid. Lastel, kellel on vastava ensüümi tootmine geenimutatsiooni tõttu häiritud, esineb sagedamini allergiaid ja astmat. Seose kontrollitud tingimustes proovile panemiseks tegid belgia ja hollandi teadlased eesotsas Bat Lambrechtiga Ghenti ülikoolist katseid hiirtega, kellel oli A20 tootmise eest vastutav geen rivist välja löödud. Katsete käigus puutus osa tavalistest ja mutanthiirtest endotoksiinidega kokku kahe nädala vältel. Lõpuks vaadeldi, kuidas reageerib nende organism tolmulestadele. Allergeenidele, mis mõjutab nii inimesi kui hiiri. Immuunsüsteem ei reageerinud üle vaid juhul, kui A20 tootev geen töötas, nagu peab ja endotoksiinid olid hiirte organismile tuttavad. Hiljem inimeste kopsurakke uurides nägi töörühm, et astmahaigete rakkudes leidus põletikku tekitavaid valke oluliselt rohkem, A20 ensüümi aga vähem. Viimaks leidis Lambrecht ja ta kolleegid 500 talus elavat last uurides, et vigase A20 geeniga laste risk astmasse haigestuda oli viis korda kõrgem. Seega näib ensüüm töörühm hinnangul mängivat immuunsüsteemi patogeenide ja allergeenidega harjutamises olulist rolli. Uurimuse kriitikud on nentinud, et mehhanism ei saa olla sedavõrd sirgjooneline, tuues seejuures välja, et taludes ei leidu endotoksiine väga palju rohkem kui linnakodudes. Lisaks ei selgita see, miks peletab astmat pastöriseerimata piima joomine. Uurimus ilmus ajakirjas Science.
