Põldurid jätsid baskide genoomi oma jälje
Peaaegu kõik Euroopas kõnelevad keeled kuuluvad mõnda suuremasse perekonda, näiteks indo-euroopa, uraali või isegi mongoli keelte sekka. Ainsaks erandiks on baski keel, mis ei sarnane ühelegi kaasaegsele keelele. Keeleteadlased on seetõttu spekuleerinud, et euskara juured võivad peituda Lääne-Euroopas elanud kütt-korilaste poolt kõneldud keeltes. Ent baske ei erista teistest eurooplastest vaid keel. Muu hulgas on baskidel keskmisest sagedamini reesus-negatiivne veretüüp ja rinevusi leiab ka paljude teiste geenialleelide esinemissageduses. Mõned antropoloogid on selle põhjal oletanud, et baskid põlvnevad kunagistest kütt-korilastest, suutes suuresti vältida segunemist hilisemate sisserändajatega. Kiviaja lõpus Lääne-Euroopas elanud inimeste pärilikkusaine uurimisel põhinevad järeldused seavad aga hüpoteesi kahtluse alla – Lähis-Ida põllupidajad jõudsid rändelaine käigus ka Pürenee poolsaarele ja jätsid baskide genoomi oma jälje. Uppsala ülikooli antropoloogi Mattias Jakobssoni töörühm analüüsis Baskimaa südames asuvast El Portalóni koopast leitud 3500-5500 aasta elanud kaheksa inimese säilmetest eraldatud DNA-d. Lisaks inimluudele on koopast päevavalgele tulnud samasse ajaperioodi kuuluvaid põllupidajatele iseloomulikke muistiseid. Pärilikkusainet võrreldi kümnete 5000-8000 aasta eest Lääne- ja Kesk-Euroopas elanud kütt-korilaste ja põllupidajate pärilikkusaine järjestuste ning 2000 nüüdiseurooplase genoomiga. Sarnaselt eelnevatele töödele leidis Jakobsson, et toonaste Euroopa põllupidajate genoom kujutab segu kütt-korilaste ja Lähis-Idast pärit põllupidajate genotüübist. Tänapäeva baskide pärilikkusaine sarnanes aga kõige rohkem El Portalóni koopast leitud inimeste DNA-le, isegi rohkem kui puhastverd kütt-korilaste omale. Tähelepanekud viitavad, et baskide geneetiline ja kultuuriline isolatsioon algas ligikaudu 5000 aasta eest. Hiljem Kesk-Euroopast ja Põhja-Aafrikast Pürenee poolsaarele jõudnud põllupidajate mõju rahvakillu genotüübile on tühine. Samuti ei leia sellest jälgi ligi seitse sajandit Pürenee poolsaart osaliselt kontrollinud mauride ikkest. Sarnast üleminekut põllupidamisele ja sellele järgnenud isolatsiooni on varem täheldatud Sardiinia saare elanike puhul. Nende genoomist puuduvad aga baske iseloomustavad kütt-korilaste elemendid. Euskara osas märgib Jakobsson kolleegidega, et selle juured võivad peituda ka esimeste Euroopasse rännanud põllupidajate kõneldud keeles, kuid kütt-korilaste kasutatud keele mõju pole võimalik välistada. Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.
