Neuroni ümberlülitus klõpsab ussil ka käitumise vastupidiseks  
Ameerika teadlased kirjutavad ajakirjas PLOS Biology, kuidas nad vahetasid varbussi neuronis ühe ioonikanali teise vastu välja, mispeale ussike enam ei põgenenud talle kahjulikust seenest eemale vaid hoopis kiirustas selle poole. Ussikese seisukohast selline muudatus muidugi ilus tegu ei olnud, aga teaduse jaoks on saavutus tähtis: esimest korda on nüüd sellisel otsesel moel õnnestunud mõne looma, olgugi suhteliselt algelise looma, käitumist selgelt muuta. Ka keerukamate loomade nagu koerte ja inimeste käitumine rajaneb arvatavasti paljuski samasugustel närvivõrgustiku lülitustel, ainult et koerte ja inimeste aju on kahtlemata varbussi 302 neuroniga närvisüsteemist palju keerukamad. Inimese ajus on sada miljardit neuronit ja miljon miljardit neuronite vahelist ühendust. Mark Alkema, Jennifer Pirri ja Diego Rayes Massachusettsi Ülikoolist muutsid oma katses piltlikult öeldes varbussi ühe neuroniühenduse ehk sünapsi märki. Kui enne oli tegemist niinimetatud pidurdussünapsiga, mis saatis närvirakku pidurdavaid signaale, siis pärast teadlaste sekkumist oli see asendatud niinimetatud erutussünapsiga, mis edastab närvirakku hoopis erutust esile kutsuvaid signaale. Selline väike muudatus varbussi närvivõrgustikus kutsus esile suure muudatuse tema käitumises. Kui enne sirutas uss ohtliku seenega kokku puutudes pea õieli ja roomas eemale, siis pärast tõmbas ta, täpselt vastupidi, peaosa kokku ja roomas seenele veel lähemale. Teadlaste sõnul on väga tähelepanuväärne, et ühe sünapsi niiöelda märgimuutuse peale miinusest plussiks toimus ka ussikese kui terviku suhteliselt keerulises käitumisskeemis justkui matemaatiline märgimuutus. Võiks ju lausa öelda, et miinusmärk sünapsi ees muudab märgi käitumises.
