Teadlased märkasid võimalikku "süütevõtit", mis annab loote arenemiseks rohelise tule
See, millised geenid millises järjekorras aktiveeruvad pärast viljastamist, on seni jäänud teadlastele mõistatuseks. Kuni möödunud nädalani, mil ajakirjas Nature Communications ilmus Stockholmi Karolinska Instituudi rahvusvahelise teadlasterühma artikkel. Inimkehas on ligikaudu 23 tuhat geeni. Karolinska Instituudi teadlaste uuringu tulemused aga osutavad, et vaid 32 neist lülituvad sisse kaks päeva pärast munaraku viljastamist. Kolmandaks päevaks on aktiveerunud 129 geeni. Neist seitset geeni, mida see teadlasterühm uuris, polnud varem kirjeldatud. Selleks, et neid seitset geeni leida, tuli läheneda uut moodi ja vaadata kogu inimese genoomi korraga, selgitas ERR Novaatorile artikli üks autoritest eesti doktorant Elo Madissoon.  "Embrüo paljunemise kõige alguse protsessi on väga vähe kirjeldatud, sest selle kohta pole üldse palju teada. Meie uurisimegi, mis geenid need täpselt on, mis panevad selle embrüo ühest rakust väga-väga paljudeks arenema."  Enamus geene koordineerivad valkude tootmist, aga on hulk korduvaid DNA-järjestusi, millel pole seda funktsiooni, mida on peetud n-ö rämpsuks. Tuleb aga välja, et just see "rämps-DNA" võib mängida olulist rolli, kuna need värskelt tuvastatud seitse geeni, mis inimese arengule aluse panevad, suudavad "rämps-DNA-ga" suhelda. Uurimisrühma juhtinud Karolinska Instituudi molekulaargeneetika professor Juha Kere võrdles neid seitset geeni "süütevõtmega", mis lülitavad sisse inimese embrüonaalse arengu. See on aga siiski veel tähelepaneku tasandil ning vajab edasisi uuringuid. Elo Madissooni sõnul huvitabki nende uurimisrühma eelkõige see, mis lülitab sisse need 32 geeni, mis omakorda käivitavad kogu embrüo rakkude paljunemise protsessi. On võimalik, et "lülitiks" on mingi geen, mille on ema andnud kaasa embrüosse, nentis Madissoon. "Kui sperm tuleb, hakkab see geen omakorda aktiveerima eelmainitud 32 geeni ja sealt edasi sadu geene." Mis aga sellest teadmisest kasu on? Kogu uurimuse eesmärk on parandada viljatusravi, selgitas Madissoon.  "Kui me neid 32 olulist geeni teame, või neid, mis omakorda need 32 geeni sisse lülitavad, siis järgmine samm on püüda neid geene mõjutada," rääkis Elo Madissoon.  Kui need kõige olulisemad algse tõuke andvad geenid näiteks viljatutel inimestel ei tööta nagu peaks, võib olla võimalik neid geene keemiliselt mõjutada. "Selleks on aga esmalt vaja teada, millised need geenid on, ja järgmine samm võiks olla mõelda, kuidas neid geene reaktiveerida, reaalselt aidata inimesi ravis." Viljatusravi pole ainus, kus Karolinska Instituudi teadlaste avastus võib kasuks tulla. Siirdemeditsiinis on mõeldav kasutada nende geenide aktiveerimist ka tüvirakkude mõjutamisel, näiteks tuletada inimese naharakkudest tüvirakud ning neist omakorda panna arenema vereloomerakud, et nii ravida leukeemiat. Tüvirakkude ärgitamisel uuteks vereloomerakkudeks kasvama on oluline roll just neil võtmegeenidel.
