OECD raport: arvutite kasutamine koolitunnis ei taga laste paremat lugemis- või arvutamisoskust
Varem on mitmed riigid seadnud eesmärgiks vähendada digitaalset lõhet laste vahel ning püüti tagada lastele võimalikult hea ligipääs erinevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahenditele. OECD ütleb värskes raportis aga selgelt, et arvutite ja nutiseadmete kasutamine koolitunnis üksi ei taga laste paremat lugemis- või arvutamisoskust. Üldine järeldus on, et õpilastel, kes kasutavad koolis õppetöös arvuteid mõõdukalt, on paremad õpitulemused kui neil, kel on selleks väga vähe võimalusi. Samas neil õpilastel, kes kasutavad koolides väga palju IKT vahendeid on õpitulemused teistega võrreldes kõige kesisemad, seda hoolimata nende sotsiaalmajanduslikust taustast. „Kui suudad lugeda paberilt, suudad lugeda ka veebis, eks?“ Sellise lausega algab OECD raporti osa, kus analüüsiti õpilaste lugemisoskust paberil ja veebis, sest tegelikult nõuab paberilt lugemine erinevaid oskusi kui veebist. Veebis tuleb lisaks lugemisoskusele kasutada ka näiteks infootsingu, erinevatel lehtedel navigeerimise ja info väärtuse hindamise oskusi. Seetõttu on oluline mõõta õpilaste digitaalset kirjaoskust ehk veebi kasutamise oskusi, sest pelgalt lugemisest lihtsalt ei piisa. Milline on Eesti õpilaste üldine lugemisoskus paberil ja veebis? Üldkokkuvõttes võib öelda: hea, kuid arvutis ülesande lahendamisele suunatud otsinguaktiivsuses õige pisut alla OECD keskmise.     Analüüsitud riikide kategoorias oleme veebioskustelt 7.-10. kohal 31st, paberilt lugemises aga 9.-11. kohal. Seega veebis lugemise ja infootsingu oskused on Eesti lastel natuke paremad kui traditsioonilises lugemises. Miks on mõne riigi/majanduse õpilased digitaalses kirjaoskuses paremad kui teised? Veebitekstide lugemises on silmatorkavalt osavad on Austraalia, Kanada, Hong-Kongi, Jaapani, Korea, Singapuri ja USA õpilased. Lisaks osutavad nende riikide näitajad, et ka tavalises lugemises on õpilased tugevad. PISA-testide andmetega kõrvutades tuleb välja, et need lapsed lihtsalt oskavad paremini arvutis ja internetis otsida ja töödelda endale tarvilikku infot, kuid nad oskavad teksti lugeda ja seda mõista paberil. Oluline on ka see, et nende riikide õpilased „võtavad rahulikumalt“ ehk nad on internetis ülesannet täites rahulikumad, tegutsevad rohkem eesmärgile suunatult ning on sisu suhtes valivamad. Seega keskenduvad nad rohkem ette antud ülesandele, selle käigus info valimisele ning ei klõpsa igale kõrvalisele lingile, mis nende tähelepanu segaks. OECD hariduse ja oskuste sektsiooni juht Andreas Schleicher nentis raporti valguses, et erinevate riikide koolisüsteemid peavad otsima viise, kuidas IKT vahendeid tõhusamalt kasutada. Õpetajatel on oluline osata kasutada 21. sajandi õppemeetodeid ja õpikeskkonda viisil, mis annab õpilastele oskused 21. sajandis hakkama saada. „Tehnoloogia on ainult viis, kuidas oluliselt laiendada teadmistele juurdepääsu. Tehnoloogia võimaluste täiemahuliseks kasutamiseks on vaja tõhusamalt investeerida ning tagada, et õpetajad oleksid parimad kasutama ja rakendama tehnoloogia võimalusi,“ ütles Schleicher.  
