Musti auke võib leiduda ka keskmises suuruses  
Seepärast võib pidada üsna tähtsaks Ameerika astronoomide hiljutist avastust, et ühes Linnutee-välises galaktikas, mille nimi on NGC 1313, paistab asuvat just üks niisugune vahepealses suuruses must auk, millel on massi ligikaudu 5000 Päikese jagu. NASA astronoomi Dheeraj Pashami ja ta kolleegide avastus, millest nad kirjutavad ajakirjas Astrophysical Journal Letters, annab uut tuge arusaamale, et ka vahepealse suurusega musti auke on täiesti olemas. Väiksemad mustad augud arvatakse tekkivat üksikute suurte tähtede kokkutõmbumisel. Ülisuured mustad augud arvatakse aga tekkivat galaktikate keskmetesse koondunud ülisuurte ainehulkade kokkutõmbumisel. Keskmise suurusega mustad augud, kui neid tõesti olemas on, võiksid tekkida kas mitme väiksema musta augu ühinemisel või siis suurtest tähtedest koosnevates täheparvedes toimuvate arvukate kokkupõrgete tulemusel. Pasham ja ta kolleegid avastasid kauges galaktikas asuva üliereda röntgenkiirguse allika Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseobservatooriumi XMM Newton kogutud vaatlusandmetest. Analüüs näitas, et sealt tulvavas kiirguses esines samasuguseid perioodilisi kõikumisi, nagu esineb ka väiksemate mustade aukude suunast tulevas kiirguses. Kiirgus pärineb tõenäoliselt musta augu ümber tiirutavast ainest, mida augu tugev raskusväli tugevalt kiirendab. Kiirgusekõikumisi veel lähemalt analüüsides leidsidki Pasham ja kolleegid, et kui tegu on tõesti musta auguga, siis peab tema mass olema umbes 5000 korda Päikese massist suurem. Kas aga tegu ikka tõesti musta auguga on, see selgub loodetavasti veelgi edasisematest analüüsidest.
