TTÜ prorektor: TTÜ reeglid lubavad teadlasele juba praegu pea 80% leiutise tulust
Innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektori Tea Varraku sõnul saab leiutise looja TTÜ s kehtiva regulatsiooni kohaselt 40% tulust, 40% kuulub leiutise turustajale ning 20% intellektuaalomandi kaitse korraldamisega tegelevale ülikoolile. Maha arvestatakse õiguskaitsega seotud kulud. "Kui teadlane on aktiivne ja soovib ise tegelda patendi müügiga, siis on tal võimalik teenida pea 80% tulust," rääkis ta. "Veelgi enam, ka osa sellest 20%, mis ülikooli arvele tuleks, suunakse tavaliselt tagasi instituuti või teadusgruppi, kus leiutis loodi. Võtmeküsimus kõrgtehnoloogilise ettevõtluse tekkel on ikkagi perspektiivikate leiutiste ja prototüüpide olemasolu ehk teadlaste sisuline töö." TTÜ prorektori sõnul pole varaliste õiguste äravõtmine ülikoolidelt õigustatud, sest leiutise väljatöötamise ja kaitsmisega seotud kulud katab Eestis ülikool. "Esiteks käiks patentimine paljudele teadlastele üle jõu nii paberitöö kui kulude osas," rääkis Tea Varrak. Välispatenditaotluse ettevalmistamise, esitamise ja jõushoidmise kulud võivad ulatuda 10 000 euroni aastas. Samuti katab ülikool leiutise välja töötanud teadlase palgakulud ning soetab leiutise väljatöötamiseks vajalikud seadmed ja laborid, mille kasutamiseks turutingimustel kuluks märkimisväärne summa. Lisaks läheb pikalt aega enne, kui potentsiaalne tulu tulla saaks, sest leiutamine ja prototüübini jõudmine võtab aastaid, vahel ka kümme. See tähendab ka kulusid, märgib Varrak. Maksumaksja raha eest loodud teadussaavutused kuuluvad ülikoolidele enamuses Euroopa riikides, erandiks on näiteks Rootsi, kus kehtib nn professori privileeg. Kuni 2002. aastani kehtis Rootsiga sarnane süsteem ka Saksamaal, kuid ka seal kuuluvad varalised õigused juba aastaid teadusasutusele. "Kindlasti on mitmeid erinevaid võimalusi, aga olen skeptiline akadeemik Mart Ustavi ettepaneku suhtes anda intellektuaalomandi varalised õigused ülikooli töötajatele," lausus prorektor Tea Varrak. Perspektiivsete leiutiste hulk sõltub eeskätt teadlaste tööst, sest juba praegu on teadlasel võimalik teenida valdav enamus leiutise tulust. Kuid kas kõikidel teadlastel oleks soovi ja ka energiat lisaks teadustööle ise ka bürokraatiaga tegeleda? "Meie ülikool omalt poolt on kolme aasta jooksul toetanud Prototroni kaudu 180 000 euroga TTÜ leiutiste edasiarendamist ja töötavate prototüüpideni jõudmist."
