Kiiremaks jooksuks kasuta Maa raskusjõudu
Norra füüsik, ettevõtja ja endine võidujooksja Svein Otto Kanstad ütleb, et kui jooksjad kasutaksid sammude seadmisel teadlikumalt ära füüsikast tuntud impulsimomendi seaduspärasusi, siis võiks maakera raskusjõud neile veel omajagu vunki juurde anda. Kui jooksja paneb talla maha, siis pöörleb ta jalg selle mahapaneku punkti ümber nagu kang, mille teises otsas kandub edasi jooksja kere. Kanstad ja tema soome kolleeg Kuopio ülikooli füsioloog Aulikki Kononoff kirjutavad Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes, et enamik jooksjaid ei too teist jalga seejuures piisavalt kiiresti maha pandud jalale järele, vaid sirutavad selle tihti isegi tahapoole välja. See aga jätab ka jooksja kere raskuskeskme liiga tahapoole. Kui aga teine jalg kiiremini ettepoole tuua ja keha raskuskese seega samuti ettepoole tuleb, siis alates sellest hetkest, kui mahapuutuv jalg vertikaalasendisse jõuab, hakkab jooksja keha seda eelkirjeldatud kangipööramise mehhanismi oma raskusega edasi aitama ja jooksja saab tänu Maa raskusväljale hoogu juurde. Kanstad ja Kononoff kirjutavad, et oskuslik jooksja võiks nii tervelt kümme protsenti jooksuks vajalikku energiat võtta maakera raskusväljalt. Nad leiavad, et nende soovitust arvesse võtvad sportlased saavutada hulgaliselt uusi rekordeid. Samas on mõned jooksjad nende sõnul seda võtet rakendanud juba ammu, näiteks ameeriklasest sprinter Michael Johnson, kelle nimel on meeste 400 meetri rekord juba aastast 1999. Nii et kui tahate kiiremini joosta, siis jookske nagu Michael Johnson. Eks põhimõtteliselt võib ju Kanstadi ja Kononoff nõuande kokku võtta ka kolme lihtsa sõnaga – liigutage jalgu kiiremini.
