Smugeldaja savitahvlid täiendavad Gilgameši eepose ridu
Süürias ja Iraagi lääne- ning kirdeosas valitseva kaosega on kaasnenud kümnete ja sadade pühapaikade, templite, paleede ja teise kultuuriväärtuslike muististe rüüstamine ja hävitamine, mille ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Osa muinasesemetest leiavad salakaubitsejate kätte. Nende riigist välja viimise vältimiseks on mõned Iraagi ja Kurdistani muuseumid asunud esemeid ise üles ostma, lubades seejuures smugeldajaid võimude kätte anda ja ebamugavaid küsimusi küsida. Skeemi läbi 2011. aastal ostetud 80-90 savitahvli jäänuseid üksikasjalikumalt uurides ja mudast puhastades leidsid Sulaimani muuseumi arheoloogid, et neile kirjutatud read pärinevad tõenäoliselt Gilgamešist. Teadaolevalt maailma vanim eepos kirjeldab Uruki valitseja Gilgameši ja tema sõbra pooljumaliku metsmehe Enkindu teekonda pühale mäele, et alistada pühade seedrite valvur Huwawa. Mõned tahvlitest osutusid hilisema ekspertiisi käigus võltsinguteks. Võrguajakirja Ancient History et cetera teatel võttis kirjade tõlkimine teadlastel kokku viis päeva. Töörühm leidis selle käigus muu hulgas, et viienda tahvli tekst on seniarvatust 20 rea võrra pikem. Samuti seavad uued tahvlid teise valgusesse pühal mäel toimunud vastasseisu. Huwawast maalitud pilt vastab enam mitte niivõrd metsikule koletisele kui võõramaisele valitsejale. Teises lõigus märgib aga Enkindu tõlkijate teatel koos Gilgamešiga seedreid Babülooniasse viimiseks maha lõigates, et metsa tühermaaks muutmine on halb tegu ja ärritab jumalaid. Gilgameši lugu anti Vana-Mesopotaamias edasi sadu aastaid, kuid jäi tsivilisatsiooni hääbudes unustusse. Eepose taasavastas alles briti filoloog George Smith 19. sajandi lõpul.
