Ökoturism taltsutab metsloomi  
Ökoturism on kogunud üha suuremat populaarsust. Ainuüksi maapealseid kaitsealasid külastatakse aastas kokku umbes kaheksa miljardit korda. Külastatuste arv on kasvanud viimastel aastatel aastas keskmiselt seitsme protsendi võrra. Turismiharu poolt toodav tulu ulatub hinnanguliselt üle 500 miljardi euro, millest osa kasutatakse seejärel kaitsvate liikide käekäigu parandamiseks. Sadat kaitseladel elavate loomade käitumist käsitlenud uurimuse vaheanalüüsi kohaselt on ökoturismist lõigataval tulul oma varjatud hind. Sarnaselt kiire linnastumise tagajärjel tiheasustusega aladel elavatele metsloomadele kipuvad loomad inimeste pideva läheduses viibimise tõttu taltuma ja kaotama oma loomupärast valvsust. Näiteks Ameerika Ühendriikides asuva Grand Tetoni rahvuspargis on põdrad ja hanka-antiloobid hakanud koonduma teede ja metsamajade lähistel, millest kiskjad eemale hoiavad. Sellega kaasnevalt on vähenenud ümbruse seiramiseks kulutatav aeg ja loomad veedavad rohkem aega rohtu nina maas rohtu nosides. Sarnaseid tähelepanekuid on tehtud ka teistes riikides teiste liikide puhul. Analüüsi autorid eesotsas Daniel Blumsteiniga California ülikoolist pelgavad, et õpitud kombed võivad üle kanduda ka teistele olukordadele, mis muudab loomad kiskjate jaoks kergemaks saagiks, mainimata salaküttidest lähtuvat ohtu. Blumstein märgib kolleegidega, et inimesed on suutnud minevikus muuta teiste liikide fenotüüpi äärmiselt kiiresti. Olgu näideteks kasvõi linnatingimustes oluliselt julgemaks muutunud rebased, oravad ja linnud. Nõnda ei garanteeri mitte miski, et sama ei juhtu kaitsealadel elavate loomadega. Juba väike inimeste tekitatud häiritus võib autorite sõnul mõjutada liikide käitumist, asurkonna ülesehitust ja liikide funktsiooni ökosüsteemis. Autorid loodavad, et analüüs ergutab inimmõju uurimise vastu laialdasemat huvi ja sunnib poliitikakujundajaid põhjalikumalt analüüsima, kas ökoturismi julgustamine on parim lahendus ka pikemas perspektiivis. Uurimus ilmus ajakirjas Trends in Ecology & Evolution.
