Metüülelavhõbedat sünteesivaid baktereid leidub arvatust rohkem
Eriti ohtlikuks peetakse metüülelavhõbedat, mis suudab läbistada isegi vere-aju barjääri ja ohustada emaüsas arenevat loodet. Anorgaanilisele elavhõbedale metüülrühma lisamisega tegelevad teatud bakteriliigid. Kahe aasta eest suutsid Ameerika Ühendriikides asuva Oak Ridge'i riikliku laboratooriumi teadlased kindlaks teha geenid, mille abil mikroobid mõjusat mürki valmistavad. Rühm teadlasi leiab nüüd nende levikut hinnates, et metüülelavhõbedat suudab valmistada arvatust rohkem liike, teiste seas ka mitmed reoveejaamades ja bioreaktorites elavad bakterid. Lisaks leidis Mircea Poder kolleegidega, et hgcA ja hgcB geene leidub paljude igikeltsas elavate mikroorganismide genoomis. Ajakirjas Science Advances ilmunud töö autorid pelgavad seetõttu, et kliimamuutustega seonduva temperatuuri tõusu mõjul võib keskkonnas leiduva metüülelavhõbeda hulk oluliselt kasvada. Üllatuslikult ei märganud aga vastavate geenidega baktereid avamerelt võetud proovides, kuigi eelnevalt on tähele pandud, et elavhõbe jõuab inimeste toidulauale tihti just kalades kuhjunud metüülelavhõbeda kujul. Töörühm nendib, et metüülelavhõbedat sünteesida suutvad bakterid elavad lihtsalt teisel sügavusel või pärineb ookeanides leiduv metüülelavhõbe teistest allikatest. Samuti leidis Poder kolleegidega, et hgcA ja hgB geenidega leidub mitmete selgrootute soolestikus, mitte aga imetajate ja lindude seedekulglas. Töörühm loodab, et vastavate geenide leviku kaardistamine võimaldab muu hulgas paremini mõista, miks bakterid üleüldse üleüldse metüülelavhõbeda sünteesimise võimekuse omandasid. Selle alusel saaks omakorda täpsemalt ennustada, kus leidub seda teha suutvaid baktereid ja sellest lähtuvalt ka metüülelavhõbedat.
