Elektriväli mõjutab raku infosüsteemi
 
Nüüd väidavad Ameerika teadlased, et on avastanud esimese konkreetse sensormehhanismi, mille abil rakk elektrivälja tunnetab. Min Zhao California Davise ülikoolist ja ta kolleegid avastasid, et kui asetada inimeselt võetud rakk elektrivälja, mille nad tekitasid kahe erilaengulise elektroodi vahele, siis teatavad rakus leiduvad positiivse elektrilaenguga molekulid, polüamiinid kogunevad eelistatult sellesse raku serva, mis asetseb negatiivselt laetud elektroodi pool. See on ühest küljest väga loogiline, sest positiivselt laetud molekulid tõmbuvad negatiivselt laetud elektroodi poole täiesti loomuomaselt. Teisest küljest aga seondusid need positiivse laenguga polüamiini molekulid seal raku servas teatud kindlat sorti ioonikanalitega, st valgumolekulidega, mis asuvad rakumembraani sees, ulatudes selle sisepinnalt välispinnale ja mille sees omakorda on imepeenike tunnel, mis samuti ulatub membraani sisepinnalt välispinnale. Ioonikanalite kaudu liiguvad rakku sisse ja rakust välja mitmesugused ioonid, mis samas kujutavad endast tihtilugu mingeid signaale ehk annavad rakule teada, mida teha. Kui nüüd need polüamiini molekulid seonduvad selles negatiivse elektroodi poolses raku servas ühte teatud kindlat tüüpi ioonikanalitega, siis need tõenäoliselt mõjutavad seeläbi nende kanalite läbilaskevõimet ehk siis mõjutavad mingil moel raku tegevust kujundavate signaalide edastamise süsteemi. Sellest kirjutavadki Zhao ja ta kolleegid, natuke veel keerulisemate sõnadega, ajakirjas Nature Communications. Kuidas täpselt mehhanism edasi töötab ehk kuidas täpselt ioonikanalite aktiivsuse muutus edasi kogu raku liikumisele viib, sellele nad siiski veel jälile ei saanud. Kuid vähemalt on ehk natuke aimu saadud, kuidas üks niinimetatud kuues meel ehk elektriväljataju võiks raku tasemel toimida.
