Elurikkad rohumaad elavad kehvad olud paremini üle
Ameerika, saksa, briti, iiri, prantsuse, hollandi, šveitsi, tsehhi ja jaapani teadlased uurisid elurikkuse mõju ökosüsteemi stabiilsusele keerukate kliimaolude ajal 46l Euroopa ja Põhja-Ameerika rohumaa alal. Selgus, et mida rohkem taimeliike rohumaal kasvab, seda vähem kannatab rohumaa biomassi tootlikkus väga põuasel või vihmasel ajal. Näiteks, kui rohumaal kasvab peamiselt ainult üks või kaks taimeliiki, siis võib tootlikkus rasketel aegadel kahaneda 50 protsenti. Kuid kui liike on 16-32, siis kahaneb tootlikkus poole vähem. Oli ennegi teada, et elurikkusel on biomassi tootlikkust stabiliseeriv toime, aga nüüd ajakirjas Nature avaldatud uuringutulemustes on uudne see, et nüüd on kindlalt teada, et ka justnimelt keerukate ilmaolude eneste ajal suudavad kõige elurikkamad rohumaad tootlikkuse langust paremini vältida kui tavalised rohumaad. Seni oli jäänud veidi segaseks, kas need alad suudavad lihtsalt põua- ja vihmaaja järel paremini taastuda, aga nüüdsest uuringust, mida juhtisid Saksamaa Leipzigi ülikooli teadlased Nico Eisenhauer ja Dylan Craven, selgus, et taastumise kiirus elurikkusest tegelikult üldse ei sõltugi. Järelikult tasuks teadlaste sõnul edaspidi uurida seda, millest see taastumise kiirus siis sõltub. Mida paremini selliseid asju teada, seda paremini suudetakse ökosüsteeme suuremate kliimamuutuste puhul loodetavasti kaitsta.
