Meteoroloogiaprofessor: krõbedaim pakasekuu on jaanuar
„Eestimaa on selline paik, kus võib esineda igasuguseid talvesid. Siin saab enam-vähem kindel olla vaid selles, et jaanuaris on külmem kui juulis,“ nentis meteoroloogiaprofessor. Kuigi erinevate ilmaportaalide prognoosid on vastuolulised, võib tema sõnul viimase sajakonna aasta andmetest ammutada mingit ettekujutust. Näiteks võib öelda, et Tallinnas langeb temperatuur alla –30°C tõenäosusega üks protsent detsembris, seitse protsenti jaanuaris ja neli protsenti veebruaris. Tartus on detsembris see tõenäosus viis protsenti, jaanuaris 31 protsenti ja veebruaris 20 protsenti. Möödunud suve ilmastikulisi veidrusi kommenteerides leidis Keevallik, et kliimamuutusi üksikute sündmustega otseselt siduda ei saa. „Kliimamuutused saabuvad hiilides. Alles siis saab öelda, et kliima on muutunud, kui 30 aasta pärast tõdeme, et ilmade esinemise muster on mõnevõrra teistsugune kui 30 aastat tagasi,“ rõhutas meteoroloogiaprofessor. Vastav tõdemus peab aga põhinema mõõteriistade kogutud andmetel, mitte inimeste mälul. Suve kuumalainedKliimamuutuste mõjul käpikute asemel lehvikuid hankima ei peaks – need võiks inimestel niigi olemas olla. „Eestit nagu teisigi maid külastavad kuumalained. Seda terminit kasutatakse eri kliimavöötmetes loomulikult erinevalt. Põhiliselt aga lähtutakse inimese taluvuse ja kohanemise võimest. Eestis on eriti ohtlikuks nimetatud olukorda, kus ööpäeva maksimaalne temperatuur on vähemalt +30°C kolmel järjestikusel päeval,“ selgitas Keevallik. Valitsustevaheliste Kliimamuutuste Nõukogu kliimaraportites prognoositakse, et kliimamuutustega kaasneb ka kuumalainete esinemissageduse kasv. Eestis Keevalliku sõnul seda veel märgata pole. „Aastatel 1894-1923 oli Tartus ohtlikke kuumalaineid 14, järgmise 20 aasta jooksul 7, aastatel 1954-1983 vaid 2 ja alles aastatel 1984-2013 kasvanud üheksani,“ sõnas meteoroloogiaprofessor.
