Hiina geeniteadlased lõid ebatavaliselt suure lihasmassiga hagijaid
Guangzhou biomeditsiini ja tervise instituutide teadlased eesotsas Liangxue Laiga võtsid koerte kahe geeni rivist välja löömiseks appi CRISPR/Cas9'ina tuntud tehnika. Eeltuumsete organismide immuunsüsteemil põhinev meetod on kogunud tuntust oma lihtsuse, odavuse ja täpsusega. Sisuliselt sarnaneb see tekstitöötlusprogrammide lõika ja kopeeri tööriistale. Molekulaarsete kääridena toimivale ensüümile antakse käsk rakutuumas kindel pärilikkusaine lõik kromosoomidest välja lõigata. Raku DNA parandamise mehhanism kasutab aga tekkinud kahjustuse lappimiseks sageli esimest lähedal asuvat pärilikkusaine lõiku. Sama meetodit võib rakendada ka lihtsalt geenide rivist löömiseks, mille tulemusel lõpetab rakk soovitud valkude tootmise. Viimase aasta jooksul on selle abil muudetud muu hulgas inimembrüote pärilikkusainet, loodud ülisuuri tomateid ja tavapärasest kaks korda suurema lihasmassiga sigu. Lai ja ta kolleegide katse sarnaneb kõige rohkem viimasele saavutusele. Lõpptulemuseks olid inglise madaljalgsed hagijad, kelle organismis leidus tavapärasest vähem skeletilihaste kasvu pärssivat müostatiini või ei suutnud see valku vigaste geenide tõttu üldse sünteesida. Muutuste mõjul olid loomad ka oluliselt lihaselisemad. Kui sigade genoomis löödi geenid rivist välja parema maitseomadustega loomade saamiseks, siis koerte puhul oli tegu pigem demonstratsioonkatsega. Siiski kirjutavad teadlased, et suurema lihasmass võiks parandada loomade jooksuvõimet, millest oleks kasu näiteks politseinikele, sõjaväelastele ja jahimeestele. Pikemas perspektiivis loodetakse luua aga paremaid katseloomi erinevate inimeste haiguste uurimiseks. Näiteks saaks teadlaste hinnangul erinevate mutatsioonide esile kutsumisega matkida Parkinsoni tõve ja lihasdüstroofiat. Koerte ainevahetus, anatoomia ja füsioloogia on inimeste omale küllaltki lähedane, mistõttu kasutatakse hagijaid näiteks USA ja Hiina laborites juba praegu suhteliselt laialdaselt. Tuhandeid aastaid inimeste koduloomaks ja kaaslaseks olnud liigi pärilikkusaine laboris muutmine pikaajalise tõuaretuse asemel toob aga paratamatult lähemale ka tuleviku, kus inimeste kodudesse võiksid jõuda praegusest veelgi eksootilisemad lemmikloomad. Näiteks on asunud Hiina juhtiv Shenzheni geeniinstituut müüma teadustöö rahastamiseks TALEN-geenimuutmistehnika abil loodud kääbussigu. Peamiseks eesmärgiks oli taas senisest paremate katseloomade loomine. Hetkel on CRISPR/Cas9 süsteem imetajate genoomi muutmisel veel küllaltki ebatõhus. Hiinlaste koertega tehtud katses sündis 65st embrüost vaid 27 kutsikat. Neist vaid kahe, ühe isase ja ühe emase, genoomis suudeti rivist välja lüüa mõlemad müostatiini tootmise eest vastutavad geenikoopiad. Isashagijas nimetati Herculeseks, emashagijas hiina pärimuses tuntud taevakoera järgi Tiangou'ks. Geenmuundatud koeri kirjeldatakse ajakirjas Journal of Molecular Cell Biology.
