Sutter: põlevkivi kasutamine nõuab säästlikumaid lahendusi
"Väljakutsed, mis täna kogu tööstusharu ees seisavad, on kõigile põlevkivisektori ettevõtetele ühised – kaevandamine muutub keerukamaks, energiahinnad on langustrendis ja keskkonnanõuded karmistuvad," tõdes Kalle Pirk, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse juhataja. Pirk märkis, et Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat on suunatud poliitikakujundajatele, teadlastele, ametnikele ja ettevõtjatele ehk kõigile, kes kujundavad põlevkivitööstuse tulevikku ja vajavad tervikvaadet, et teha faktipõhiseid ja edasiviivaid otsuseid. Sutter: lihtsamini ligipääsetav põlevkivi on juba kaevandatud Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on parim ja lihtsamani ligipääsetav osa riigi põlevkiviressursist juba kaevandatud. "100 aasta jooksul oleme väljanud 1,1 miljardit tonni põlevkivi ja seetõttu nõuab olemasolevate varude kaevandamine ja energiaks töötlemine meilt üha nutikamaid ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, et volatiilsetel energiaturgudel konkurentsis püsida," ütles Sutter, kes kinnitas, et ettevõte on viimase viie aastaga enda tootmise keskkonnahoidlikumaks ja nutikamaks muutmisse investeerinud umbes miljard eurot. Viru Keemia Grupi (VKG) juhatuse esimehe Ahti Asmanni hinnangul on arengutempo hoidmiseks ja järgmiste sammude tegemiseks kapitalimahukal põlevkivitööstusel vaja riigi tuge stabiilse majandus- ja maksupoliitika näol. "Mõistlik ja etteplaneeritav maksukeskkond annab põlevkiviettevõtetele kindlustunde investeerimiseks ja ambitsioonikate ideede elluviimiseks," lisas VKG juht. Kiviõli Keemiatööstuse nõukogu esimees Marti Hääle sõnul iseloomustab põlevkivitööstust suur hinna kõikumine, keeruline kliimapoliitika ja erinevate subsiidiumitega mõjutatud turg. "Vaid energiaettevõtjate ja riigi koostöös on võimalik arendada stabiilset, jätkusuutlikku ja eestimaalastele jõukohast energiamajandust," toonitas Hääl. Karmistatud keskkonnanõuetega käiakse kaasas Põlevkivitööstus teeb Eestist Euroopa Liidu ühe energiasõltumatuima riigi. Samal ajal on suudetud kaasas käia ka aina karmistuvate keskkonnanõuetega, mille täitmiseks on põlevkiviettevõtted perioodil 2011 kuni 2014 investeerinud 366 miljonit eurot. Investeeringute tulemusena on saavutatud õhuheitmete vähenemine. Suurt rolli paneb põlevkivitööstus ka kaevandatud alade korrastamisele, sest uusi kaevandusi planeerides mõeldakse läbi ka ala kasutus pärast kaevandamise lõppemist. Kõige enam korrastatakse maastikku metsastamise teel, viimase nelja aastaga on põlevkiviettevõtted istutanud 670 hektarit metsa, mis on natuke väiksem ala kui Piirissaare pindala. Alates 1960ndatest aastates on metsastatud aga üle 14 000 hektari metsa ehk peaaegu Tallinna linna suurune ala. 2014. aastal kaevandasid põlevkiviettevõtjad 15,3 miljonit põlevkivi ning tootsid sellest 760 000 tonni põlevkiviõli ja 9,6 teravatt-tundi elektrit. Põlevkivitööstusest laekus 2014. aastal riigieelarvesse kaevandamise ressursitasudest, keskkonnatasudest, tööjõumaksudest ning dividendidest üle 300 miljoni euro. Hoolimata vedelkütuste hinna 64 protsendilisest langusest 2014. aasta jooksul, kasvas põlevkiviõli toodang Eestis 12 protsenti. Samas elektrit toodeti seitse protsenti vähem kui eelneval aastal.
