ÜRO: inimväljaheited on väärt miljardeid eurosid  
Elutegevuse paratamatuks kõrvalproduktiks olevad väljaheited on olnud tänu evolutsioonile sajandeid tabuteema. Tööstusriikides piisab neist vabanemiseks pelgast vesikloseti nupu või kangi tõmbamisest, samas kui arengumaades võivad sellest vaid und näha enam kui 2,4 miljardit inimest. Enam kui miljard peavad läbi ajama ilma püsiva käimlata. Kehv jäätmekorraldus saastab joogivett ja põhjustab muid keskkonnaprobleeme. Väljaheited, millest lahti saada, jagub. Kokku väljutavad maailmas elavad inimesed aastas hinnanguliselt ligikaudu 290 miljonit tonni rooja ja 1,98 miljardit liitrit uriini. Üha sagedamini nähakse aga väljaheited potentsiaalse tuluallikaga, millega katta nende ohutuks muutmise maksumus ning jääda seejuures isegi kasumisse. Näiteks roest moodustab vesi 55-75 protsenti, suur osa ülejäänud orgaanilisest ainest laguneb aga bakterite toimel metaaniks. Järelejäävate setete kütteväärtus on pärast kuivatamist võrreldav puidusöe omaga. Kanadas asuva ÜRO ülikooli vee, keskkonna ja tervise instituudi teadlased on nüüd välja arvutanud, väljaheidetes leiduva kütteaine rahaline väärtus maagaasi ümberarvutatuna. Töörühm leidis, et juba miljardi käimlata inimese väljaheidetest oleks võimalik eraldada pea 350 miljoni euro väärtuses metaani. Kõigi maailma inimeste väljaheidetes leiduva süsiniku hind võiks ulatuda põletades 8,75 miljardi euroni. Vabanevast energiast piisaks 139 miljoni majapidamise elektritarbimise katmiseks, mis on võrreldav Indoneesia, Etioopia ja Brasiilia leibkondade koguarvuga. Hiljuti ilmunud rootsi teadlaste uuringu kohaselt saaks teenida tulu ka uriini pealt. Keskmiselt saaks tuhandest liitrist uriinist eraldada 600 grammi fosforit ja kaaliumit ning 900 grammi väävlit. Ühe inimese poolt aastas väljutavas uriinis ja roes leidub kokku 4,5 kilogrammi lämmastiku, mida saaks kasutada väetiste tootmiseks. Tutvu analüüsiga.
