USA lubas turule geneetiliselt muundatud lõhe  
Ettevõtte AquaBounty Technologies poolt juba 20 aasta eest esitletud lõhe saavutab täiskasvu kolme aasta asemel 18–20 kuuga. Sööta kulub ligikaudu neljandiku võrra vähem. Kiirema kasvu tagavad kahelt teiselt söödavalt kalaliigilt pärinevad pärilikkusaine lõigud. Muu hulgas mõjutavad need lõhe enda geenide avaldumist ja soodustavad kasvuhormooni tootmist. Kui muutmata geenipagasiga lõhede organism toodab kasvuhormooni aastas vaid teatud perioodidel, siis geneetiliselt muundatud lõhedel on selle eest vastutavad geenid pidevalt aktiivsed. USA toidu- ja ravimiameti analüüsid on näidanud, et muudatustele vaatamata on geneetiliselt muundatud lõhe toiteväärtus ja selles leiduvate hormoonide tase võrreldes tavapäraste toiduks kasvatavate kaladega võrreldav. Seeläbi on ka nende söömine ameti hinnangul ohutu. Ameti sõnul ei pea neid seetõttu ka kaubavõrgus eriliselt tähistama, mis on tekitanud tarbijates pahameelt. Mitmed riigi kaubandusketid ja ettevõtted on teatanud, et ei võta geneetiliselt muundatud kala üleüldse müüki. Geneetiliselt muundatud lõhede kasvatamisega seonduva keskkonnaohu vähendamiseks tohib seda teha vaid Kanadas ja Panamas sisemaal asuvates tsisternides. Kaetud tanke ümbritsevad mitmed füüsilised barjäärid ja aiad. Samuti on võrestatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, suletud peab olema ka veepuhastussüsteem. Kanada rajatist kasutatakse lõhede paljundamiseks, Panama kompleksi nende üles kasvatamiseks. Kuigi troopiliste vete temperatuur on atlandi lõhe jaoks niigi surmav, peavad Panamasse saadetavad maimud olema emased ja vähemalt 95 protsendi ulatuses steriliseeritud. Ettevõtte enda väitel suudavad nad kalu steriliseerida enam kui 99-protsendilise tõhususega. Samuti väidab AquaBounty Technologies, et kiirem kasvuaeg ja kalade tehistingimustes kasvatamine vähendab ökosüsteemidele ja lõhede looduslikule asurkonnale avaldatavat survet. Ettevaatusabinõudele ja USA toidu- ja ravimiameti analüüsidele vaatamata pidasid mitmed keskkonnakaitsjate rühmad ja tarbijate huve esindavad organisatsioonid ameti otsust murettekitavaks. Muu hulgas toodi välja, et otsus põhineb põhjendamatutel eeldustel ja puudulikel teadustulemustel ning lõhed võivad vangistusest põgenedes saada looduses elava lõhedega ühiseid järglasi. Eelmisel aastal saatis seevastu rühm teadlasi riigi presidendile Barack Obamale kirja, milles kannustasid geneetiliselt muundatud loomade kasvatamist heaks kiitma toidujulgeoleku kasvatamiseks ja keskkonnakaalutlustel, tuues välja, et väiksem söödakulu tähendab ka väiksemaid kasvuhoonegaaside emissioone.
