Insenerid jahutasid laseriga veetilka
Washingtoni ülikooli teadlaste lahendus põhineb 1995. aastal demonstreeritud ideel. Üliväikest laserkristalli kindla faasi ja lainepikkusega valgusega valgustades hakkab see kiirgama rohkem energiat, kui sellele antakse. Energiat ei teki tühjusest. Infrapunavalgust kiirgava valgusallika suunas liikuv aatom kiirgab kõrgema energiaga valgusosakese, vähendades sellega aatomi liikumiskiirust. Kuna aga materjali temperatuur sõltub otseselt selle moodustavate aatomite keskmisest liikumisenergiast, langeb sellega kristalli temperatuur, jahutades sellega ka ümbritsevat keskkonda. Seni on lähenemisviisi kasutatud peamiselt gaaside jahutamiseks. Peter Pauzauskie juhitud töörühm kirjeldab aga nüüd Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ilmunud töös lahendust, mis võimaldas teha sama veetilgaga temperatuuri ja õhurõhu poolest inimestele talutavas keskkonnas. Laserkristalli vedelikus fikseerimises kasutati laserit. Veetilga temperatuur langes jahutamise tulemusel kuni 20 °C kraadi. Kristall ise muutus samal ajal temperatuurist sõltuvalt rohekassinisest punakasoranžiks. Töörühm loodab, et tehnika edasisel täiustamisel saaks seda kasutada näiteks mikroprotsessorite osade jahutamiseks, et vältida nende ülekuumenemist. Samuti võiks see pakkuda uut tööriista rakkude jagunemist või ensüümide toimet uurivatele teadlastele, kes on huvitatud protsesside ajutisest aeglustamisest. Pauzauskie nendib, et hetkel on protsess veel suhteliselt energiaintensiivne. Kodudest laserkülmikuid seeläbi veel nii pea ei leia.
